Soovide ja võimaluste tasakaal on alus õnnelikule elule. Kes ei soovi olla õnnelik? Sissetulekute kasv ei tee õnnelikuks. Selle mõju on lühiajaline. Vajadused kasvavad. Seetõttu polegi jõukas see, kes teeb suuri kulutusi, vaid see, kes säästab. Olenemata sissetuleku suurusest on kõikide võimalused soovidest väiksemad.
Tegemata kulu on aga tulu, mis võimaldab teenida lisatulu. Kulutustega
kaasnevad lisakulud. Suurema eluaseme, kodumasina, sõiduvahendi või mingi muu
asja soetamine kasvatab (püsi)kulusid, kajastugu need siis suuremates
elektriarvetes, kõrgemates kindlustusmaksetes, finantskulude (intressid ja muud
laenulepinguga kaasnevad kulud) kasvus või mingis muus väljaminekus.
Säästmine on väga oluline. Seda nii riigi kui üksikinimese tasandil.
Lähenemisi võib jagada kolmeks: ei säästa (perioodilised kulud võrduvad
teenitud tuluga); säästavad (mingi % tuludest); kulud ületavad tulusid
(kasutavad laenuraha).
Laenamisel kasutatakse (hetke heaolu parandamiseks) tulevaste perioodide
tulusid, mis ahendab tulevasi võimalusi. Vähendab ju laenuraha (eluea jooksul)
kasutavate rahaliste vahendite summat. Tulevased kulutused on intresside ja
laenupepiguga kaasnevate muude kulude võrra väiksemad. Säästmisel on
vastupidine tagajärg. 7,2% aasta tootluse korral kahekordistub säästetud summa 10 aastaga. Väiksema tootluse korral pikema aja jooksul, suurema tootluse korral lühema aja jooksul. Edasine kasv toimub geomeetrilises progressioonis – iga kümne aasta tagant säästusumma kahekordistub. Nii kasvab säästusumma 30 aastaga 8 kordseks, 40 aasta möödudes juba 16 kordseks, seejärel 32 kordseks. 10% -lise tootluse juures oleksid kasvunäitajad aga vastavalt 11 kordsed, 22 kordsed ja 44 kordsed. Aeg on raha.
Säästudele makstavad intressid on kavutrendis. USA kekspank (FED) tõstis intressimäära 2,5 protsendile. 2019. aastal jätkatakse intresside kasvatamist. Ka Euroopa Keskpank (ECB) sätib ennast intresside tõstmise stardipakkudele. Negatiivne intress ei kesta igavesti.
Mäletan aegu, mil Eesti krooni hoiustele maksti 18 protsendilist intressi (aastas). Intressidel on tõusu ruumi.
Elukvaliteedile antakse hinnanguid lõpuaastatel. Õnnelik on elu, mille ka teine pool on muretu.
Konservatiivsus kulutuste tegemisel ja järjekindlus säästmisel tagavad pikemas perspektiivis suurema rahuolu. Säästmist tuleb õpetada, seda tuleb propageerida ja innustada. Riigi tasandil propageeritakse kulutamist. Kulude kasvatamine soodustab küll majanduskasvu, kuid see ei tohiks olla eesmärgiks omaette. Rahatähtede juurde trükkimine, säästudele makstavate intresside vähendamine ja nende maksustamine ei innusta säästmisele.
Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvu taga ajamine meie tingimustes (kõrged avaliku sektori kulutused, korruptiivne ühiskonnakorraldus, monopoolsus ettevõtlusmaastikul jmt) pole õige. Tuleb säästa ja investeerida, mis võimaldab ohjata toimetulekuraskustes olijate arvu ja ebavõdsuse kasvu ühiskonnas.
Ka ühe sendi säästmisega võib teenida miljoneid. 100 protsendilise tootluse
juures päevas kasvaks sendi väärtus kuuga 10 miljonile. Tegemist on küll
ebareaalse ootusega, kuid näide kinnitab, et ka sendi säästmine on oluline.
Summast olulisem on lähenemine.
Meenutan aastate tagust uudist IKEA miljardärist omaniku elustiilist, kes
sõitis rongis pensionäri sooduspiletiga ja käis igapäevatoitu ostmas oma
firmaketti kuuluvas kaubamajas. Säästvat suhtumist nõudis ta ka oma ettevõtete
töötajatelt. IKEA ülemustel polnud lubatud kasutada isegi taksot lennujaamast
kohtumisele sõitmiseks. Selleks tuli kasutada ühistransporti. Meie riigi
esindajad sellise lähenemisega ei lepiks.
Säästmine on kulutamisest keerukam. Seda tuleb hambad ristis järgida.
No comments:
Post a Comment