Omavalitsuste halduskulude vähendamine ei tee meie elukeskkonda viletsamaks. Väide, et omavalitsused mängivad meie tegemises olulist rolli (korraldavad haridust, teede korrashoidu, sotsiaalhoolet, ehitustegevustja muudühiskonnaelu) on pooltõde. Teenused tellitakse. Omavalitsused vaid otsustavad kellelt neid tellida ja kelle arveid maksta. Lasteaedade rahastamised, vallale või linnale laenuvõtmised, mahukad investeeringud ja paljud teised tähtsad otsused sünnivad kinniste uste taga väikse seltskonna tahtel. Volikogud koosnevad neile lojaalsetest käetõstjatest.Sedasi ei tohiks jätkata.
Riigikontrolli aruanndeid sirvides tulevad külmavärinad seljale. Omavalitsused on inimestele esmaseks ja lähedasemaks kokkupuuteks avaliku sektoriga, kuid neis kogetakse isiklikule kasule orienteeritust. Olukord ei lähe paremaks.
Keskriminaalpolitsei juht kinnitab, et korruptsioonijuhused jätkavad kasvutedentsi. (Allikas: Korruptsioon kohalikes omavalitsustes kasvab, PM 9.06.2016). Omavalitsuste maksutulu kasvab, kasvavad ka hõlptulu ihaldajate read.
Turu-uuringute AS-i korraldatud ja rahandusministeeriumi tellitud küsitluste järgi toetab või pigem toetab haldusreformi läbiviimist 48 protsenti, vastaste rivi koosneb 28 protsendist elanikkonnast. Oma arvamust ei osanud öelda 24 protsenti vastanutest. Ühiskonnaliikmete enamus ootab omavalitsuste reformismist.
Omavalitsustes askeldajate ja poliitiliste ostsutajate vastuseis üldsuse tahtele on mõisteatav. Ütleb ju ka vanarahva tarkus, et enda särk pidavat ihule lähemal olema.
Eesti tuleks muuta aga ametnikeriigist kodanikeriigiks. Otsustajate ring laiendamine tagaks (enamuse seisukohalt vaadates) senisest tarmukamaid otsuseid, lisaks närbuma hakanud demokraatia võrsetele huumust.
Saime hakkama ühiskonnakorraldust muutva laulva revolutsiooniga, miks ei peaks me hakkama saama haldusreformiga. Bürokraatia võrsete ja klannisuhete kärpimine tagab meie lastele helgema tuleviku.
