Elukeskkond muutub paremaks vaid siis, kui parteide tagatubade asemel saab võimule rahvas

Miks talendid ei tule Eestisse? 10 asja, mis tuleb korda teha. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/miks-talendid-ei-tule-eestisse-10-asja-mis-tuleb-korda-teha?id=71968571

Eestis aastaid elanud portugallane Joao Reit loetleb eelpoolses kirjatükis kümme olulisemat asja, mis Eestis vajaksid lahendamist. Tähelepanekud on õiged, kuid ta ei paista teadvustavat, et tema poolt loetletud pole põhjused, vaid tagajärjed. 

Eestist põgenetakse, kuna siinne poliitmaffia on võigas, mis lagastab väärtushinnanguid (riigieelarve rahavoogusid suunatakse ebaotstarbekalt; kehtestatakse grupeeringutele meelepäraseid seadusi; positsioone ja töökohti jagatakse sõpradele jne), irvitab demokraatlike lähenemiste üle. 

Parema elukeskkonna tagamiseks ei piisa rattateedest, paremast lennuühendusest, soodsast toidu kohaletoomisest ja muust kirjatükis mainitust. Kuniks kodanikke koheldakse ebavõrdselt (seisukohtadega ei arvestada, soovitavale kohale kandideerimisel tuleb meeldida võimuerakonna tegelinskitele jmt) seniks elukeskkond Eestis paremaks ei muutu. Materiaalsetest asjadest on olulisem vaimsus – põhinegu see siis turvalisusel (reegleid ei muudeta pidevalt), usaldusel (ei hämata, ei valetata) või mõnel muul kooselu ilmestaval omadussõnal. 

Elukeskkond muutub (enamuse vaatevinklist vaadates) paremaks vaid siis, kui parteide tagatubade asemel saab võimule rahvas (üldsus). Demokraatlikke lähenemisi austama hämamine (võimul olijad kiidavad, enamus pole rahul) ühiskonnakorralduse kvaliteedi üle ei lõppe. 

Poliitpättide laastamistöö vajaks lõpetamist

„Täna saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile uue maksukorralduse seaduse eelnõu, millega soovitakse mitmes punktis maksu- ja tolliameti ametnike õigusi suurendada“. (DF)

Ühtede õiguste kasvatamisel, tuleb teiste omasid vähendada. Teisiti asjad ei käi. 

Pentustele ja tema sõpradele tuleb kompensatsioone maksta. Teistelt tuleb enam obrokit nõuda. Seda tuleb teha seni, kuni ühiskonnas püsib parteiline hierarhia.

Kurb, et elame sellises riigis. Räägime demokraatiast, kuid poputame ühtesid, teistele saadame karistussalklased kaela. Galojanid paneme vanglasse, Pentustele maksame preemiaid. 

Eritume poliitpättide rohkuse ja nende erilise häbematuse poolest. Rootsis astub minister (kogemata riigi) krediitkaardiga tehtud ostu pärast tagasi, Eestis on riiklike krediitkaarte isiklikes huvides kasutamine normiks.

 Autorolla, „ämma“ rahad, peaministri ja presidendi rahasõltuvus (laenuraha rohkus) ning muud analoogsed jamad seavad rahvale suured kohustused. Analoogne lähenemine poleks mõeldav üheski demokraatlikus riigis.

Poliitparasiidid lämmatavad meie geneetilise võimekuse. Kui Eestis läbikukkunud (ei leia tööd, ei õnnestu ettevõtet ülal pidada jmt) osutuvad piiri taga edukateks, siis peab riigikorralduses midagi väga mäda olema.

Poliitpättide laastamistöö vajab lõpetamist. Erakondadelt lahendusi ei tule. Kuniks rahavood nende suunas liiguvad, seniks ei pingutata.

Korruptiivse ühiskonnakonnakorralduse lõpetamiseta pole Eestil tulevikku. Selles ei aita meid NATO, EL ega miski muu. Kuniks me selga sirgu ei aja, seniks jäävadki poliitpätid meie tagant varastama, ühiskonnakorraldust aga Roosimannused, Rõivad, Pakostad ja muud sarnased tegelinskid korraldama.

Tagatisteta rahasüsteemil pole tulevikku

Kreeklased tegid õigesti, et eelistasid võlaorjusele demokraatlikke väärtusi. Ühisotsustamine paistab neile rahakõlinast tähtsam. Nad usuvad, et ühisotsustamine mobiliseerib ja lubab lühikese ajaga ületada esmapilgul ületamatuna paistvaid takistusi.

Rahast ei tasu teha iidolit, mille nimel ollakse valmis kõigeks. Tagatisteta süsteem peab varem või hiljem kokku kukkuma. Usaldusest üksi ei piisa, tagatist peab saama ka katsuda. Mida varem ülepaisutatud rahasüsteem kokku kukub, seda vähem kulutame aega tagajärgede kõrvaldamisele ja uue süsteemi rajamisele.

Kõik on kõigile võlgu – selline olukord ei saa lõpmatuseni kesta. Kreekas toimunu (võlakohustusi ei suudeta tasuda) tõestab seda. Ookeanitagused raha trükkimise masinad seiskusid, Euroopa omad võtavad tuure. Rahamass jätkab kasvamist. Kui rahahulk kasvab, siis kasvab ka selle kasutajate arv. Laenuturud jätkavad paisumist. Võlakoormused muutuvad kopsakamateks.

Abiraha, mida omavahel jagatakse, pole teenitud, vaid laenatud. Statistikaameti andmetel oli Eesti riigivõlg 2013. aastal 1887,5 miljonit eurot. Rahanumbrist tähtsam on aga tendents. Aastail 2011–2013 Eesti riigivõlg kahekordistus. Kasv tulenes paljuski Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) garantiides osalemisest ehk jõukamate riikide abistamisest.

Riigivõla kasv pärast seda küll rauges, kuid nii see ei jää. Rahamasinad töötavad, võlakombitsad laienevad. Eesti riigivõla kasv küll hetkeks rauges, kuid eraisikute kohustused kasvasid. 2014 väljastati uusi pangalaenusid varasemast ajast 19,5 protsenti enam. Laenuraha kasvatab küll sisetarbimist, kuid jõukus sellest ei kasva. Soove tuleks ühildada võimalustega.

Jõukas ei tulene rahamassist, vaid positiivsest bilansist. Tegemata kulu lubab teenida lisatulu. Kulu toob kaasa lisakulu. Uhke ametiasutuse ehitamisega või sõidumasina soetamisega muudame elu mugavamaks, kuid suurendame ka (püsi)kulu. Kajastugu viimased siis suuremas elektriarves, kõrgemas kindlustusmakses, finantskulus (laenuintressi kasvus) või mingis muus väljaminekus. Laenamisega tarbime tulevaste aegade tulu, ahendame tuleviku võimalusi. Laenuraha kasutamisega loobume osast tulevikutulust, müüme oma aega ja tegevust.

Kreeklased tegid väga õigesti, et eelistasid võlaorjusele demokraatlikke väärtusi. Tagatisteta rahasüsteemil puudub tulevik.

Ärileht: Kogu maailmas on nii palju võlga, et see moodustab 286% maailma majanduslikust kogutoodangust. Võlga on kokku 200 triljonit dollarit. Meie planeedi iga mehe, naise ja lapse kohta on võlga umbes 28 000 dollarit. Arvestades seda, et pool maailma elanikkonnast elab alla 10 dollarilise päevasissetulekuga, ei ole seda võlakuhilat kunagi võimalik ära maksta. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaata-millised-maailma-riigid-voivad-kreeka-jarel-pankrotti-minna?id=71945317

Autorollas toimunu on halvim näide Eesti ettevõtluspraktikas

„Suures pätid tõllas, väiksed ripuvad võllas.“ Öeldu ilmestab ka Eestis toimuvat. Peaminister kommenteerib Eesti Vabariigi välisministri tagasiastumist järgnevalt: „Ma tean, et tal on süda õige koha peal“ (DF).

Jube! 

Poliitbroilerist peaminister mängib tola või ei teadvusta toimuvat. 

Autorollos toimunu on halvim näide Eesti ettevõtluspraktikas. Võõra vara kantimissaaga on immutatud valest ja pettusest, kuid peaminister räägib erakonnakaaslase südametunnistusest. Noorsant võiks teada, et ettevõtete varad ei kuulu osanikele ega aktsionäridele, vaid kreeditoridele. Osanikele kuuluvad osakud, kuid mitte kreeditoride vara. Võõra vara isiklikes huvides kasutamist - sellega, millega Pentus oma suguseltsiga hakkama sai - loetakse kreeditoride ja riigi tagant varastamiseks. 

Varade kantimine (ja ebaperemehelik kasutamine) on põhjus, ettevõtte maksejõuetus tagajärg. Raamatupidamispõhimõtete rikkumistele ja ettevõtte bilansist varade kantimistele pole mingit õigustust. Olenemata mõjuvõimust ja positsioonist või riigikohtu otsusest jäävad sulid sulideks, pätid aga pättideks.