Friday, May 8, 2015

Riigikassa täitmisele pühendumine teeb elu närviliseks


Maksustamise põhimõtted vajavad muutmist. Liigne pühendumine riigikassa täitmisele õhutab vaenu, teeb elukeskkonna närviliseks ja protsessid kontrollimatuks.

Ühe maksumäära langetamine ja teise suurendamine võib olla üksikute huvigruppide huvides, kuid ühiskassasse see raha juurde ei too. Riigikassa kopsakus tuleb jõukuse kasvust, mitte numbrite liigutamisest. Mida kopsakam on inimese rahakott, seda kopsakamaks kujuneb riigikassa. Teisiti asjad ei käi.

Maksumääradega mängides petame iseennast. Et võrdlusbaas puudub (pole kaht sarnastes tingimustes keskkonda), ei vaibu spekulatsioonid maksustamise mõju üle. Jäämegi üht lähenemist kiitma ja teist laitma.

Mullu kavandasime riigieelarvesse 6,8 protsendise maksutulu kasvu. Tänavu soovime maksutulu 6,1 protsendist kasvu. Üldisest (majandus)tulust kiirem maksutulu kasv pole aga põhjendatud. Kõrgem maksumäär ei taga paremat tulemit (suurem maksulaekumine). Kasv oleks määrade kergitamiseta suurem.

Halbu ja häid maksusüsteeme ei eksisteeri, on stabiilsed ja tõmblevad süsteemid. Eesti maksusüsteem paigutub tõmblevate süsteemide hulka. Oleme teinud maksumuudatusi (tulumaks asendati töötusmaksuga, käibemaks 18 protsendilt 20le, käibemaksu erisused vähenevad, aktsiiside ja lõivude määrad kerkivad jne) kergekäeliselt ja sageli. Stabiilne maksukeskkond täidab aga riigikassat paremini.

Oleme rääkinud klassikalise ettevõtlustulu maksustamise mõttekusest. Tegemist on maksuga, mida ühiskonnad praktiseerivad. Kui teenid kasumit infrastruktuuri kasutamisest, siis maksa ka maksu. Välispankadele maksuparadiisi pakkumine jõukust ei kasvata. Väikeettevõtlusele ei topi kaikaid kodaraisse maksustamine, vaid ostuvõimelise klientuuri nappus.

Eesti ettevõtlus toimib toetustel ja riigihangetel. Tegutsemiskeskkonda naudivad monopoolsed ja välisosalusega ettevõtted, kuid väikeettevõtlus seisab varesejalgadel.

Võiksime eelistada tarbimismaksudele kasumi maksustamist. Meie aga liigume vastupidises suunas. Pooldan ettevõtete kasumi maksustamist, kuid seda tingimusel, kui seda tehakse kassa-, mitte tekkepõhiselt. Tekkepõhise maksustamise korral kogutakse maksu arvestuslikult tulult. Maksu tuleb maksta ka negatiivse rahavoo korral, mis võib tingida kasumlike kasvavate ettevõtete maksejõuetuse.

Maksustamise aruteludel ei tohiks unustada kokkuhoiu võimalusi. Üle jõu käiv riiklik haldusstruktuur koos selles toimetajatega nõuab aina kasvavaid maksusummasid. Kui viime riigi soovid ja võimalused tasakaalu, siis piisab ka mõne protsendipunktilisest maksulaekumise kasvust.


Friday, May 1, 2015

Igiliikurid ei tööta




Hinnangud on alati subjektiivsed, kuid ühiskonnas toimuvatele protsessidele võiksime neid võimalikult erapooletult anda. Üksikute näitajate võimendamine eksitab.

Ka kümmekond aastat tagasi panid makroökonoomilised näitajad rusikatega rinnale taguma ja suurtest edusammudest unistama. Nii jäigi murepilvede kogunemine märkamata. Ühtäkki muutus reaalpalgakasv negatiivseks, rekordeid püstitanud majanduskasv asendus kahekohalise langusega. Rikaste klubisse jõudmise plaanid tuli pööningule viia.  

Igiliikureid on ehitatud sajandeid, kuid tööle need ei hakka. Hoog raugeb vaatamata sisse lükatud suurele kiirustele ja takistuse minimiseerimisele. Sarnane mõju on tootlikkusest kiiremal palgakasvul. Hindade kergitamisega saab takistust minimiseerida, kuid väline deflatsioonisurve paneb ka sellele piirangud peale. Eelmisel aastal mõõdeti tarbijahinnaindeksit (THI) miinusmärgiga. Selle aasta märtsis oli näitaja aastatagusega võrreldes -0,6%.

Oleme kümne aasta taguse tsükliga sarnases faasis. Ka siis kasvasid palgatasemed tootlikkusest kiiremini ja riigikulude tegemisel valitses ülev meeleolu. Ka siis püstitasid maksulaekumised uusi rekordeid.

Eksivad need, kes arvavad, et elujärje paranemine palganumbri kasvatamises seisnebki.
Kui teenimiseks tuleb enam pingutada (pikemad päevad jmt) või hinnakasv saadab suuremaid arveid, siis ei saa palgakasvu ja elujärje parandamise vahele võrdusmärki panna. Ka SKP kasvu imetlemiseks tuleb arvestada sellega, kust (millisest sektorist) see tuleb ja kuidas see jaguneb.

Lähme arvude juurde. Enne konstateerigem seda, et meil on palju neid, kellel läheb varasemast paremini, kuid on ka neid, kellel läheb halvemini. On neid, kelle elujärge pole ajaratas puudutanud. Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% (288 600) ja absoluutses vaesuses 8% (104 700) Eestimaalastest. Palgasaajate kõrval toimetavad ühiskonnas ka need, kellel selline sissetulek puudub. Olgu nendeks siis lapsed, vanurid, töötud või mõne teise sotsiaalse grupi esindajad.


Keskmine brutopalk ja hinnatõus 2003 - 2013
Periood
Brutopalk
Kasvu %
Hinnakasv (THI)
2003
430


2004
466
8%
3,00%
2005
516
11%
4,10%
2006
601
16%
4,40%
2007
725
21%
6,60%
2008
825
14%
10,40%
2009
837
1%
0,10%
2010
840
0%
3,00%
2011
882
5%
5,00%
2012
928
5%
3,90%
2013
992
7%
2,20%
Allikas: Statistikaamet

Kasvude (palk ja hinnad) vahe on kahekordne, kuid tarbimisstruktuur (suurem osa kulub toidule ja eluasemele) teeb omad korrektiivid. Inflatsiooniline mõju on tabelist nähtust suurem. Toiduhindade ja elamispinnale tehtavate kulutuste hinnakasv on suurem.  

Leibkonna kulude struktuur (2012) ja THI muutus:
Kululiik
%  kuludest
THI 2004-2013*
Toit ja alkoholita joogid
27%
59%
Eluase
18%
105%
Transport
12%
37%
Side
6%
-26%
Majapidamiskulud
6%
17%
Rõivad ja jalatsid
5%
32%
Vaba aeg
9%
14%
Alkoholjoogid ja tubakas
4%
77%
Restoranid ja hotellid
3%
62%
Tervishoid
3%
35%
Haridus
1%
36%
Keskmine

48%
* THI muutus 2013. aastal võrreldes 2004. aasta keskmisega
Allikas: Statistikaamet

Võrrelgem meie sissetulekute muutust teiste riikidega. Et arvud võrreldavad oleksid, siis kasutan Eurostati ostujõupariteetide (PPP) alusel arvutatavat ühikut (PPS), millest on hinnatasemete erinevused kõrvaldatud ja mis näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.

Leibkonnaliikme sissetuleku muutus 2003-2012
Riik
Muutuse %
PPS* kasv
Soome
46%
7147
Saksamaa
32%
6197
Slovakkia
67%
5671
Rootsi
32%
5578
Taani
33%
5320
Austria
25%
5030
Eesti
67%
4913
Prantsusmaa
22%
4155
Belgia
21%
3992
* ostujõupariteetide (PPP) alusel arvutatav ühik, millest on hinnatasemete erinevused kõrvaldatud ja mis näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.
Allikas: Eurostat

Väiksem protsent, suurem sissetulek. Põhjanaabrid on kümne aasta tagusest meist veelgi paremal järjel. Tootlikkusest suurema tulu (ja riikliku maksutulu) taga ajamine on silmapete, mis oma eesmärki ei täida. Seda muidugi juhul, kui eesmärgiks on inimeste elujärje parandamine, mitte suuremate numbrite taga ajamine.
Palganumbri ja sisemajanduse kogutoodangu kõrval on ka teisi numbreid, millele elukeskkonnale hinnangute andmisel tugineda. Summa on liidetavatest olulisem.