Müügipiirangud tekitavad vaid segadust

“Alkoholivastane võitlus” on valimiseelne atribuut, mille abil inimeste meelsusega manipuleeritakse. Igaüks teab kedagi, kel on raskusi uimase peata hakkamasaamisega, teema on kõigile hingelähedane ja mõistetav. Üksnes sellest rääkimine tagab tähelepanu, see on aga valimiseelsel ajal eesmärk omaette.

Tallinna linnavalitsus andis teada, et kavatseb keelustada pühapäevase alkoholimüügi. Loodame, et see jääbki jutuks, kuid kavatsus võidakse ka teoks teha. Seda toetavad “ekspertideks” nimetatavad mõttekaaslased, kes deklareerivad, et uuringute andmetel võib alkoholimüügi keelamine joomist vähendada. “Võib” tähendab aga seda, et vähendab ja ei vähenda ka.

Protsessid pole juhitavad

Kõik teavad, et juua võiks vähem, kuid kuni me ei süvene põhjustesse ja panustame vaid tagajärgedesse, seni liiguvad protsessid oma rada – need pole juhitavad. Alkoholiteemale tuleks läheneda laiemalt. Uute piirangute seadmine tekitab segadust, oodatud kasu asemel kogeme kahju. Mina ei poolda keeldusid ja piiranguid, mida alkoholi tarbimise ohjamiseks pakutakse. 

Miks?

Meelemürke on tarvitatud iidamast-aadamast. Seda on harrastanud inimeste kõrval teadlikult või alateadlikult ka loomad ja linnud ning muud pudulojused. Närvisüsteem vajab teatud hetkedel maandamist, vastasel korral ei pea see pingetele vastu. Pole põhjust spekuleerida teemal, millised meelemürgid on paremad (apteekides müüdavad pole parimad), millised halvemad. Kõik on suhteline.

Vähe ja palju on samuti suhtelised mõisted, keskmist eestlast aga ei eksisteeri. Piirangute seadmisega alkoholile, antud kontekstis müügi keelustamisega pühapäevasel päeval kasvatame teiste meelemürkide tarbimist. Arvamus, justkui ohjataks alkohoolsete jookide tarbimist piirates psühhotroopsete ainete tarbimist ühiskonnas tervikuna, on enese petmine.

Käskudest ja keeldudest ei piisa

Ma ei propageeri meelemürkide tarbimist, kuid ei pea õigeks ka segaduse tekitamist. Alkohoolsete jookide rohke tarvitamine kahjustab tervist, kuid sellest argumendist ei piisa müügipiirangute kehtestamiseks, aktsiiside kergitamiseks või muuks analoogseks tegevuseks. Meelemürkide tarbimise vähendamiseks ei piisa käskudest ja keeldudest.

Meelemürke müüakse apteekides, neid leidub looduses, sisaldub kemikaalides, annab kääritada. Kui ei viitsi vaeva näha, saab neid nurgatagustest raha või vahetuskauba eest soetada. Meelemürkide tarvitamise puhul kehtib ühendatud anumate reegel. Alkohol on meelemürkidest üks süütumaid. Selle kättesaadavuse piiramisel pöördutakse kättesaadavamate ja tervisele ohtlikumate poole.

Selleks, et vabaneda umbrohust, tuleb hävitada selle juur. Alkoholi liigtarbimine on võsu, mitte juurestik. Murtud võsu asemel tekivad aga uued. Isegi koolijütsid teavad, et igale jõule rakendub vastujõud.

Minister Sulling räägib seda, mida kuuleb

Ärileht: Minister Sulling: Saksamaa huvi Eesti vastu üha kasvab. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kohtus Potsdamis Brandenburgi liidumaa majandus- ja Euroopa Liidu asjade ministri Christian Ralf Christoffersiga. 2014. aasta esimese kuue kuuga on Saksamaa tõusnud Eesti 4. kaubavahetuspartneriks, eksport Saksamaale kasvas 4,4% ning import 11,5%. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/minister-sulling-saksamaa-huvi-eesti-vastu-uha-kasvab.d?id=69950729

Minister Sulling räägib seda, mida kuuleb. Alles lõpetas piimatoodete müügivõimaluse propageerimise (Aafrikasse), nüüd räägib umbmäärasest Saksamaa „huvist„ Eesti vastu. 

Seminaridel ja messidel suheldakse, näidatakse osalejate vastu huvi. Tulemus avaldub rohketes komplimentides, kopsakates visiitkaartide pakkides ja küllakutsetes. Nendest ei tasu tõsiselt võetavaid järeldusi teha. 

Kaupade liikumine on globaliseerunud, see ei kajasta riikide huvisid. Kaubavahetus ei näita ühe riigi huvi teise riigi vastu, vaid tarneahelat. 

Eest eksport pole tõusulainel. Kui ekspordist tahta rääkida, siis tuleb seda teha kaubagrupiti või Venemaa (sanktsioonide) kontekstis. Saksamaa „huvi“ Eesti vastu jätta aga spekulantide pärusmaaks. 

Saksmaa väliskaubandusnäitajad (suuresti tänu tugevale euro kursile ja EL sisestele probleemidele) on sellel aastal muret tekitavad. Selles kontekstis on Eesti kaupade vastu huvist rääkimine kohatu. Augustis kahanes Saksamaa import 1,3 protsenti, juulis 1,4 protsenti. 

Mulle jääb mõistetamatuks, millisele sihtrühmale ministri sõnum mõeldud oli. Protsesside ohjamiseks tuleb teemale läheneda laiemalt. Sõrmest välja imetud tendentsid probleeme ei teadvusta.

 

Savisaare peaministrikandidaadiks seadmine oli õige lahendus

Savisaare peaministrikandidaadiks seadmine oli ainuõige lahendus. Vastasel korral poleks Keskerakond see, kes ta on. 

Alternatiivideks olid küll toredad inimesed, kuid võimuerakondadele vastandumiseta hääli nii palju ei kogutaks. 

Mina ei mõista poliitanalüütikuid, kes väidavad, et Savisaarega jääb Keskerakond opositsiooni. 

Ei jää. Võim on nii magus, selle nimel moodustatakse ükskõik milliseid koalitsioone. 

Kartellierakonnad (riigikogus esindatud erakonnad) vastanduvad ja ajavad omavahelist vimma. Omavahelist kavaldamist on enam kui kunagi varem.  Keskerakond on kaubamärk millega saab igaühele tünga teha. Seda muidugi vaid juhul, kui selle eesotsas (peaministri kandidaat) on Savisaar.

Kooseluseadus sai opositsiooni õnnistuse

Paljusid ärritav kooseluseadus sai vastu võetud. Ei möödunud päevagi, kui president sellele ka õnnistuse andis. Tavaliselt asjad nii kiiresti ei käi. 

Häälte suhe (40:38) viitab sellele, et seadus sai ka opositsiooni õnnistuse, vastasel korra poleks nii palju hääletamisest kõrvale hiilijaid olnud.

Vaatamata sellele, et protseduuri käigus eirati elementaarseid demokraatia põhitõdesid, pole tulemi õigustajatest puudust. SDE esimees nimetab toimunut vähemuste õiguste eest seismiseks. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-sven-mikser-riigikogu-tanane-otsus-on-vahemuste-oiguste-kaitsmisel-teedrajav?id=69915177. Sarnasel seisukohal on teised asjaosalised. 

Kui sellisest põhjendusest piisab, siis annab sellega põhjendada ka riigikogulastele kuluhüvitiste kehtestamist, erakondade riigieelarvest rahastamist ja muud analoogset. Eestis ei panustatagi siis muule, kui vähemuste õiguste eest seismisele. Kuhu me sellega jõuame, kui kaitseme vähemusi, enamuse tahet aga eirame?

Viriseda võib alati, kuid süüvigem põhjustesse. Vähemuse diktaat enamuse üle tuleneb seadustest (valimisseadus, erakonnaseadus), mis sillutavad Riigikogusse kohad võimuladvikutele lojaalsetele inimestele, kuid rahvaesindajad jätab ukse taha. Sellest tulebki see, et otsuseid ühiskonnas langetab käputäis inimesi, kes surmtõsiselt arvavad, et vaid nemad teavad ainuõigeid lahendusi. 

Eestlaste elujärg on nadimast nadim, otsustajate arvates langetatakse tarmukaid otsuseid. Kasinad sissetulekud, õbluke sotsiaalkindlustussüsteem ja inimeste mujale elama asumine (Statistikaameti andmetel lahkus Eestist 2012. aastal 30 inimest päevas) kinnitavad, et ühiskonnakorraldus Eestis on kaugel normaalsest. 

Otsustajad nimetavad Eesti otsustusprotsessi demokraatlikuks. Ühiskonnas langetud otsused ei allu aga isegi enamuse tahtele (NB! demokraatia olulisem põhimõte). Eestis pole korraldatud ühtegi tõsiseltvõetavat rahvaarvamuse küsitlust, valimistest on tehtud palagan, mis täidab võimuladviku tahte vormistamise eesmärki. 

Sotsiaalmaksumäära saab langetada

Et asi selgem oleks, siis lööme sotsiaalmaksu (33 protsenti palgast) osad lahku – 13 protsenti „tervisekindlustusmaksuks“, 20 protsenti „pensionimaksuks“.

Kulutusi tuleb hinnata kindlas keskkonnas, suvaliste hindadega võrdlemine ei anna ülevaadet.

Mainitud kontekstis on Eestis tervishoiukulutused kõrged. Eestlaste omavastutus kulude katmisel on kõrge. Kuid isegi siis, kui omavastutus arvestamata jätta on tervishoiukulutused kopsakad. Maksavad ju eestlased 13 protsenti sissetulekust tervishoiumaksu (sotsmaksu osa), teistes riikides vähem. Mõne aasta tagune arvutus näitas, et USAs (NY osariigi näitel/ kulub inimestel (vaatamata suuremale nominaalsele summale) ravikindlustuseks kõigest 7 - 8 protsenti sissetulekust (tervisekindlustustasu) sissetulek). 

Võrrelda ei tule rahasummasid, vaid selle osa sissetulekust. Meie palgatasemete juures saaks vähemaga hakkama saama

Pensionimaks on 20 protsenti. Sotsiaalmaksu laekub veel ka muudest allikatest, reserviga teenitakse lisatulu. Kui summat solidaarselt jagada, siis pensionisaajate mediaanpension kasvaks.

Visakem pilk valitute arvu kasvu tendentsile. 2000 – 2006 kasvasid kulutused eripensionidele 13 miljonilt kroonilt 144 miljonile. 2000 –2012 perioodil kasvas üle 21 korra. Kääride otsad, mida eripensionide saajad tingivad, kaugenevad.

Eripensionide süsteem on ebaõiglane, seda iseloomustab suur õiguslik fragmenteeritus. Erinevate eripensionide maksmise tingimused, pensionile õigust andev vanus, staažinõuded ja pensioni arvutamise kord erinevad, erisustel puudub ratsionaalne põhjendus. Eripensione sätestaval õigusaktil on olnud oma autorid ning ametkondadel on olnud võimalus kirjutada seadustesse sisse mõne konkreetse, väikesearvulise isikuterühma erihuvid.

Solidaarse pensioni maksmise korral (rakendatakse enamusele, kuid mitte kõikidele) oleks jaotatav summa inimese kohta kopsakam. Mediaanpension kõrgem.

Olemasolevate vahendite efektiivsemaks kasutamiseks on võimalusi küllaga. Vähese raha üle virisemise asemel oleks tarmukam tegeleda hälvetega, hakata kasutama vahendeid üldsuse huvides efektiivsemalt. Siis näeme, et ühiskonnas pole puudust rahast, vaid heast tahtest ja tervest mõistusest.

Re-eksport ei tee sanktsioonide mõju tühiseks

Ärileht: Mullu moodustas ligikaudu 77 protsenti kogu Eesti ekspordist Venemaale re-eksport, märkis majandusministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht Meelis Kitsing. „Mullu moodustas Eesti eksport Venemaale 1,4 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit oli re-eksport. See tähendab, et ainult 300 miljoni euro eest on Eestis toodetud toodang. See eksport on impordipõhine ning loodud lisandväärtus on väike. Seega pole Venemaa tähtsus Eesti kaubandussuhetes nii suur kui arvaksime," selgitas ta. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ministeerium-loviosa-eesti-ekspordist-venemaale-moodustab-re-eksport.d?id=69888875

Rahandusministeerium üritab iga hinna eest näidata Venemaa sanktsioonide mõju tühisena. Nii see aga pole. 

Majandustegevused on globaliseerunud. Eksport põhinebki impordil. Isegi kohaliku toorme eksport põhineb impordil, kuna selleks tuleb importida tehnoloogiat, masinaid ja seadmeid. Kaubagrupid on küll erinevad, kuid kaudselt on tegemist re-ekspordiga.

Venemaa sanktsioonide mõjul ei vähene Eesti eksport üksnes Venemaale, see väheneb ka teistesse (statistiliselt meie tooteid tarbivatesse) riikidesse. Matemaatika on tõsine valdkond, kuid Venemaa mõjusid sellega prognoosida ei saa. Lumepalliga matsu saamine on tühiasi, kuid kui see panna mäest alla veerema, siis murrab see kõik. 

Homolembusest

Ühiskonnakorraldus on Eestis ülereguleeritud. 

Mis pole keelatud, on lubatud. Lubade taga ajamise asemel võiksime väetada demokraatia põldu. 

Jumal tänatud, et omasooliste kooselu pole keelatud. Oleks minu teha võimaldaksin ka (suure armastuse korral) kolmeteist aastaste kooselu. 

Lähenemistel on alati poolt- ja vastuargumente. Peale võiks jääda enamuse tahe.

Meie probleemid ei tulene omasooliste kooselu registreerimises või mitte registreerimises, vaid demokraatia lombakusest. Huvigruppide vaheline hõõrumine on vesi diktatuurile, sest see võimaldab väikesel seltskonnal ühiskassat oma tahtmise järgi kulutada. 

Paljud kaasmaalastest on toimetulekuraskustes, meie aga kraakleme isikliku heaolu nimel, mis takistab ühisressursside laristamise ohjamist.

5. oktoobril Toompeal toimunud üritusest kommenteerijatest pole puudust. Meediat lugedes jääb mulje, et puudustele panustajaid tundub enam olevat. Isegi Lastekaitse liit taunib „sallimatust õhutavatele üritustele“ laste kaasamist. 

Iga lähenemise kallal võib viriseda, igat lähenemist annab ülistada. Rääkida tuleks aga aiast, mitte aiaaugust. 

Sõjatingimustes sõdivad ka lapsed. Elatakse keskkonnas, mitte eraldi maailmas. Lastele demokraatlike (seisukohtadega arvestamine) lähenemiste õpetamine võiks alata varakult. Kui lapsed ei õpi õigluse eest seisma, siis kasvavad neist enesekesksed Rõivased, Ansipid, Michalid, teisiti öeldes need, kel pole teistest sooja ega külma.

Maksustamine võiks põhineda kokkuleppel

Maksustada võib kõike, kuid selle tegemisel tuleks lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest ja maksuvõimekusest. Mainitud kontekstis pole riigikogulaste maksuvabad hüvitised ja muud analoogsed erisused põhjendatud.

Maksude kehtestamine võiks põhineda ühiskondlikul kokkuleppel (enamuse nõusolekul), mitte huvigruppide nõudmistel või soovidel. Ei tasu arvata, et siis jääksid maksud kogumata.

Makse makstakse meeleldi, kui raha kasutamine on läbipaistev ja põhjendatud.

Olen viibinud hääletusel, kus laenukoormuse all ägavad inimesed hääletasid maksude tõstmise poolt. Olin üllatunud, kuid vestlus näitas, et kõrgemat maksustamist peeti vajalikuks ja põhjendatuks.

Eesti maksusüsteemi visioon paistab olevat aina suuremate rahasummade kogumine. Rahale panustatud ponnistused ebaõnnestuvad.

Maksusüsteemi muudatusettepanekute tegemisele peaks eelnema adekvaatse maksukoormuse näitaja tuletamine. Kasutatav ei kõlba. Ei saa võrrelda meie tulumaksumäära progresseeruva tulumaksumääraga või summaga, millele tehakse rohkelt tagastusi. Erandite kasutamine kaupade (nt ELi keskmine käibemaks toiduainetele on 10%) maksustamisel teeb võrreldamatuks käibemaksumäärad. Varjatud maksustamine (töötuskindlustusmaks, riigilõivud, monopoolsete riigiettevõtete dividenditulu jmt) teeb näitaja veelgi segasemaks. Kogutoodangu näitaja moonutab pilti veelgi. Välispankade kasumid, kaitsekulutused jmt (SKTs sisalduv) ei tee meid jõukamaks.

Kui jõuame selgusele maksukoormuse suuruses, siis võib tõstatuda küsimus, kas riigi toimimiseks on üldse nii palju raha vaja. Laristamine toimub kõikides valdkondades. Isegi neis, mille rahastamise üle kõige enam nurisetakse (tervishoid, haridus, riigikaitse). Eestlaste maksustamise ja ostuvõimekuse juures ei sõltu maksutulu niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest. Vajame maksumäärade langetamist.

Olulisemad maksud, nende laekumised ja määrad (2013):

SOTSIAALMAKS: Riigitulust 27, maksutulust 34 protsenti. Määr 33 protsenti. Tegemist on kõrgeima reitinguga maailmas. 

KÄIBEMAKS: Riigitulust 20, maksutulust 25 protsenti. Määr 20 protsenti. Liikmesriikides rakendatakse erandeid toiduainete maksustamisele, mille keskmine käibemaks ei ületa 10 protsenti. Soomes on see küll 13, kuid Saksamaal vaid 7, Eestis seevastu 20. Teistest kõrgem käibemaks on ka põhjuseks, miks toorme kallinemise korral hinnad Eestis kiiremini tõusevad. Uuringutulemuste järgi läheb toiduainete ostmiseks 26 protsenti Eesti elanike kuludest. Üksnes selle arvestamine tõstaks keskmist maksumäära kolm protsendipunkti, mis teeks Eesti kõrgeima käibemaksuga riigiks liidus.

AKTSIISID: Riigitulust 10, maksutulust 13 protsenti. Aktsiisiga maksustatavate kaupade (kütus, vedelgaas, tubakas, alkohol, pakendid) hinnatasemed on meil kõrged. Uuringute andmetel kulutavad eestlased alkoholile 5,8 protsenti eelarvest. Igapäevased veinitarbijad, nagu itaallased, hispaanlased ja kreeklased, kulutavad palju vähem (0,7–0,9 protsenti). Liviko käibest moodustab aktsiis üle 51 protsendi. 

TULUMAKS: Riigitulust 8, maksutulust 10 protsenti. Juriidilistelt isikutelt (ettevõtetelt) laekub tulumaksu (üksikisikutest) 6 protsendipunkti võrra enam. Tulumaksu määr on 21 protsenti, mis ei sisalda maksuvaba piiri, progressiooni ja erandite (maksuvabastused, tagastused) mõju. Euroopa Liidus domineerib progresseeruv tulumaks. Soomes jääb maksustamine 10,5–33,5 protsendi vahemikku. 1700-euroselt kuupalgalt tasutakse 18,5 protsenti. Saksamaal kõigub tulumaks 14–45 protsendi vahel. 8004 eurot aastas on maksuvaba. Eesti mediaanpalgalt ei tuleks Saksamaal tulumaksu üldse tasuda.