Monday, September 29, 2014

Probleeme ei tekita sünniaasta, vaid väärtushinnangud



DF: Holger Kaints: Vanuse tõttu kõrvale jätmist tekitab suur ealine segregatsioon. Minu elus oli samuti periood, kus kandideerisin nädalas mitmele-setmele töökohale ja tulemus oli ümmargune null. Mul oli alust kahtlustada, et üks põhjus, miks mu sooviavaldused kohe pärast pilgu peale viskamist kõrvale tõsteti, oli CV-s kohe nime all olev teine rida ehk vanus, mis algas juba tollal viiega. Nii CV-Online’i kui ka CV Keskuse (aga ka väiksemate portaalide, mis siis eksisteerisid) elektroonilise CV-blanketi vanuse või sünniaasta lahtrid tuli täis kirjutada – blanketti polnudki võimalik teisiti täita. Arvatavasti on see siiani sedasi. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/holger-kaints-vanuselise-diskrimineerimise-vahendamise-voti?id=69835721

Ealisele diskrimineerimisele tööturul viitab riigikontrolli aruandlus, mille järgi ¾ eelpensionäridest on enne pensionile minekut töötud. 

Ka tööturuga kursis olijad kinnitavad (konfidentsiaalselt), et üle viiekümneste (harvad pole juhused, kus ka nooremate) CVd visatakse neisse süüvimata prügikasti. 

Ümberõpe ealist diskrimineerimist ei lõpeta. Pensionieelikutest töötute ridades on hästi koolitatud ja kogemustega inimesi. CVsse sünniaasta märkimata jätmine suhtumist ei muuda. Vanus tuletatakse hariduse omandamisest ja töökogemusest. 

Probleeme ei tekita sünniaasta, vaid väärtushinnangud. Kõik algab riigiametite ( sh valitsuseliikmete) komplekteerimisest. Kui olulistele ametikohtadele määratakse lapseohtu noorukid, siis ei saagi teistsugust suhtumist oodata. 

Muudatusi tuleks alustada riigisektori (sh omavalitsused) töötajate värbamisest. Kandidaatidele esitatavad nõudmised peavad olema üheselt mõõdetavad, ebasobilikkus arusaadav. Kui mainitud tingimused on täidetud, siis on keerulisem eakaasalastele või kamraadidele panustada.

Maksumäärad on meie sissetulekute juures ülikõrged



Kadri Simson: tänane valitsus on kui klappidega võidusõiduhobune, kelle ainsaks eesmärgiks on madalad maksumäärad. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kadri-simson-ettevotjate-kriitikast-tanane-valitsus-on-kui-klappidega-voidusoiduhobune-kelle-ainsaks-eesmargiks-on-madalad-maksumaarad?id=69822939

Mis madalatest maksumääradest Simson räägib? Maksumäärad on meie sissetulekute juures ülikõrged. Kui ettevõtlustulu maksustamisest rääkida, siis seda maksustatakse samuti soliidselt. Kaudselt tuleb kogu maksutulu ettevõtlusest. 

Ettevõtlustulu otsene maksustamine moodustab poole tulumaksulaekumisest. Teine pool laekub üksikisikute tulu maksudest. Ettevõtetest laekub erisoodustusmaksu (koosneb sotsmaksu ja tulumaksu summast) 

Ka tööjõumaksud jäävad suuresti ettevõtete kanda. 

Maksumäärad on Eestis kõrged, kuid kui jätta arvestamata erisusi ja iseärasusi, siis ei pruugi seda hoomata. 

Selgema pildi saamiseks maksumäärade suurusest tuleb neisse süüvida.

SOTSIAALMAKS: Moodustab riigitulust 30 ja maksutulust 42 protsenti. Tegemist on kõrgeima reitinguga maailmas. Sotsiaalmaksu määr on meil 33 protsenti.  

KÄIBEMAKS: Laekumissuuruselt teine on käibemaks. See moodustab riigitulust 22 ja maksutulust 31 protsenti. Liikmesriikides rakendatakse erandeid toiduainete maksustamisele, mille keskmine käibemaks ei ületa 10 protsenti. Soomes on see küll 13, kuid Saksamaal vaid 7, Eestis seevastu 20. Teistest kõrgem käibemaks on ka põhjuseks, miks toorme kallinemise korral hinnad Eestis kiiremini tõusevad. Uuringutulemuste järgi läheb toiduainete ostmiseks 26 protsenti Eesti elanike kuludest. Üksnes selle arvestamine tõstaks keskmist maksumäära kolm protsendipunkti, mis teeks Eesti kõrgeima käibemaksuga riigiks liidus.

AKTSIISID: Aktsiiside osa riigitulust oli 12, maksutulust 16 protsenti. Aktsiisiga maksustatavate kaupade (kütus, vedelgaas, tubakas, alkohol, pakendid) hinnatasemed on meil kõrged. Uuringute andmetel kulutavad eestlased alkoholile 5,8 protsenti eelarvest. Igapäevased veinitarbijad, nagu itaallased, hispaanlased ja kreeklased, kulutavad palju vähem (0,7–0,9 protsenti). Liviko käibest moodustab aktsiis üle 51 protsendi. 

TULUMAKS: Tulumaksu laekumine moodustab riigitulust 7 ja maksutulust 10 protsenti. Elanike ja ettevõtete panused jagunevad pooleks. Tulumaksu määr on 21 protsenti, mis ei sisalda maksuvaba piiri, progressiooni ja erandite (maksuvabastused, tagastused) mõju. Euroopa Liidus domineerib progresseeruv tulumaks. Soomes jääb maksustamine 10,5–33,5 protsendi vahemikku. 1700-euroselt kuupalgalt tasutakse 18,5 protsenti. Saksamaal kõigub tulumaks 14–45 protsendi vahel. 8004 eurot aastas on maksuvaba. Eesti mediaanpalgalt ei tuleks Saksamaal tulumaksu üldse tasuda.

Maksuteemale tuleb läheneda laiemalt. Teemakäsitlust alustada aga olukorra adekvaatsest kaardistamisest ja eelistuste seadmisest. Eesmärgiks ei tuleks seada raha kogumise, vaid inimeste sissetulekute ja ettevõtlustulu kasvatamise. Maksumäärad on Eestis kõrged, sellest ka kesised sissetulekud ja kasin majanduskasv. Maksumuudatuste ettepanekute tegijad võiksid teadvustada, et meie elanike vaesuse taseme juures ei sõltu maksutulu enam niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest.

Friday, September 26, 2014

Pikaajalise võimuerakonna lubadused pole tõsiselt võetavad


DF: Loe, millised on kolm teemat, millega tegelemine Juhan Partsi hinnangul Eesti majanduse taas liikvele lükkab. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/loe-millised-on-kolm-teemat-millega-tegelemine-juhan-partsi-hinnangul-eesti-majanduse-taas-liikvele-lukkab?id=69826285

  1. Tulumaksuvabastus inimestele, kes teenivad kuus 500 eurot või vähem.
  2.  Eesti tööjõumaksud on liiga suured. Kui sotsiaalmaksu alandada, siis tuleks seda teha vähemalt 3 protsenti, sest muidu poleks sel mõju
  3. Maksuerisuste kasutamine majanduskeskkonna atraktiivsuse nimel.
Ettepanekud on tarmukad, kuid nende teostus ebausutav. Võimule saades annab lubaduste täitmata jätmist põhjendada koalitsioonileppega. Kodukulude vähendamisega nii tehti. Pikaajalise võimuerakonna lubadused pole tõsiselt võetavad, kuna need tulevad võimu ja rahakraanide juurest kõrvale jäämise hirmust. Kui lojaalsetele midagi ei jaga, siis jääb ka tulevikus võimu juurde pääs suletuks.

Eesti vajaks aga hädasti ostuvõimelisemat elanikkonda. Selleks on vaja soodsamat maksu- ja seaduskeskkonda. Pisiriigina võiksime olla atraktiivsed, oleme aga põikpäised ja paindumatud ning edasiviivate sammude asemel trikitame maksude ja sotsiaaltagatistega. Isegi monopoolsed ettevõtted, nagu Eesti Energia, oleme rakendanud maksuvankri ette. Lisaks töötukassa reservid, riigilõivud, kõrge omaosalus tervishoius ja muud sellised ponnistused. Isegi põhihariduse omandamise eest tuleb teha „annetusi“. 

Statistilise indikaatori järgi kuulub Eesti keskmise maksukoormusega riikide hulka, tegelikkuses see aga nii ei ole. Maksuahel on Eestis teistest riikidest jõulisem. Algab see 70- protsendise kontributsiooniga väljamakstavatelt töötasudelt, järgnevad tarbimismaksud (sealhulgas vältimatud, näiteks elektriaktsiis, käibemaks eluasemekuludelt), maamaks, varjatud maksustamine (riigilõivud, trahvid, riigi ja omavalitsuste dividenditulu, omaosalus tervishoius jmt). 

Riigieelarve ja omavalitsuste üksikute tuluridade ning sisemajanduse kogutoodangu jagatis ei anna maksukoormusest täit ülevaadet. Selles ei kajastu varjatud ja näilised maksud, ei kajastu elanikele tagastatava osa (sotsiaalsed tagatised) mõju saldole. Eestlaste kesised palgad ei tulene ettevõtete ebaefektiivsusest, vaid elanikkonna kõrgest maksustamisest.
Maksudest siit: http://www.linnaleht.ee/pdf/tallinn/2011-09-23.pdf
 „Näiliselt madalate maksudega Eesti“ 

Wednesday, September 24, 2014

Singapuri lähenemist võib matkida, kuid seda tuleks alustada tingimuste võrdustamisest


Toleram Groupi Balti juht Sonny Aswani ütles Äriplaan 2015 konverentsil, et Eesti eeskujuks võiks olla Singapur. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sonny-aswani-eestis-kanna-paikeseprille-kuna-riigi-tulevik-on-nii-ere.d?id=69812085


Singapuri lähenemist tuleb matkida, kuid ei tasu unustada riikide erinevusi. See, mis Singapuris õnnestub, ei pruugi Eestis õnnestuda. 

Singapuri (üheks) riigikeeleks on inglise keel. Riiki ümbritseb rohkearvuline klientuur. Eestis on töökäsi poole miljoni ringis, Singapuris oluliselt enam (elanike arv 5,4 miljonit). Singapuril on oma raha, riik on reeglite kehtestamisel iseseisev. Eesti reeglite suunised tulevad suuresti mujalt. Singapuris rakendatakse ettevõtetele 18 protsendist tulumaksu, seda aga ei arvestata kassapõhiselt. Üksikisiku tulumaks kõigub 3,5 ja 20 protsendi vahel. Progresseeruv maksustamine teeb kesisema sissetulekuga inimeste maksustamise olematuks. Eestis maksustatakse kõiki ühe määraga (21%), Singapuris ei rakendata meie suurust määra isegi jõukamate (20%) maksustamisel. Riigiti on erinevad käibemaksumäärad. Singapuris on selleks 7 protsenti, Eestis 20 protsenti. 

Mainitud ja mainimata erinevused teevad meie majanduskeskkonnad võrreldamatuteks, teisiti öeldes pärsivad soovitud muudatusi ja oodatud kasvusid. Kui soovime Singapuri sarnast majandusedu, siis tuleb üle võtta ka nende majanduskeskkonna erisused, muule panustamisega edu ei saavuta.

Tuesday, September 23, 2014

Kui järgiksime lätlaste lähenemist kaitsekulutuste tegemisel, siis oleks vaesust ühiskonnas lihtne seljatada


Poliitilistes ringkondades valitseb arvamus justkui kaitsekulutused määravad riigi kaitsevõime. Nii see muidugi pole. Öeldu võib kehtida gigantide kohta, kuid mitte Eesti suuruse riigi kohta. Meie majandusvõimekuse juures jääb ka kaitsekulutusteks eraldatavate summade kordistamisel riigi sõjaline võimekus kesiseks.

Pole erilist vahet, kas riigipööre viiakse läbi ühe, kahe või kolme päevaga. Lauspommitamist (mille vastu valmistume) ei tule. Riigipöörde teostamisel toetutakse riigis toimetavate inimeste abile. Ajaloos toimuvad sündmused kinnitavad seda.

Riigi kaitsevõime sõltub suuresti kodanike meelsusest. Kui kodanikud peavad ühiskonnas toimivate väärtushinnangute pärast punastama ja kodumaalt põgenema, siis pole ka kogu riigieelarve kaitsekulutusteks eraldamisest abi.

Kaitsekulutuste kasvatamise asemel oleks mõttekam suunata enam ühisvahendeid elukeskkonda parandavatesse meetmetesse ja kodanike toimetulekuvõime kasvatamisesse.
Eesti kurss on vastupidine – kaitsekulutused püsivad (eelarve menetluse järgi) 2 protsendi juures SKTst. Kõiki kulutusi (ka liitlaste üksustele tehtavaid kulutusi) arvesse võttes on see 2,05 protsenti SKTst.

Oleme vähestest riikidest, kes sõjalisteks kulutusteks nii heldelt ressursse eraldab. 245 500 eestlase suhtelisest vaesusest välja toomiseks piisaks 208 miljonist eurost, meie eraldame sõjamasinatele kaks korda enam. Kui järgiksime lätlaste ja leedulaste lähenemist kaitsekulutuste tegemisel ning paigutaksime järele jäänud summad vaeste toimetuleku parandamisesse, siis oleks vaesust ühiskonnas lihtne seljatata.


Kaitsekulutuste liialt jõuline rahastamine ja kodanike arvelt koonerdamine (sh varjatud maksustamine) riigi kaitsevõimet ei tugevda. Sõjalise võimekuse määrab kodanike meelsus, mitte masinapark. Toimetulekuraskustes inimesed pole lojaalsed ühiskonnakorraldusele, mis neid ebaväärikalt kohtleb. Sellega tuleb kaitsevõime tugevdamise kavandamisel arvestada. 

Thursday, September 18, 2014

Raha on liialt



Raha peaks olema vahetuskaup, mida annab kõikide kaupade ja teenuste vastu vahetada.

Kui öelduga nõustute, siis peaks rahal olema kate. Kui katet (piisavalt vahetuskaupa) pole, siis tuleb hindu kergitada. Hinnad kerkivad, kuid mitte selles mahus, kui rahatähti juurde trükitakse.

Mõned väidavad, et rahal ei peagi kate olema, kuna selle fenomen ei põhine kattel, vaid usaldusel. See võib õige olla, kuid kui raha eest ei saa enam seda, mida tahetakse, siis usaldus kukub. Kui kukub usaldus, siis kukub kogu süsteem.

Riikide turgudesse sekkumised (vastastikused sanktsioonid) mõjutavad nõudmiste ja pakkumiste suhet, sunnivad (lühiajaliselt) hindade kergitamise asemel neid langetama. Raha katteallika defitsiit süveneb.

USA rahatrükk tõmbub koomale, Euroopa rahatrükk võtab tuure ülesse. Rahatrükk suures ulatuses jätkub. Senine rahatähtede juurde trükkimisel põhinev jõukuse kasvatamine pole jätkusuutlik. Igiliikur ei jää tööle. 

Friday, September 12, 2014

Tervishoiukulutused on kõrged



PM: Tervishoiusüsteemid on kõikjal kallid. Eesti on väga vähese rahaga üles ehitanud päris hästi toimiva süsteemi. Arstiabi kvaliteeti kiidetakse ülivõrdes, välismaailm on vaimustuses digiretseptist, õed teevad iseseisvaid vastuvõtte väga erinevates valdkondades. Patsientide usaldus tervishoiutöötajate vastu on suur ning Eestis koolitatud tervishoiutöötajad on hinnatud kõikjal maailmas. http://arvamus.postimees.ee/2916897/anneli-kannus-tasuta-tervishoid

Hindu tuleb võrrelda keskkonnas. Selles kontekstis on tervishoiukulutused Eestis kõrged. Eestlaste omavastutus kulude katmisel on kõrge. 

Kuid isegi siis, kui omavastutus arvestamata jätta on tervishoiukulutused kõrged. Maksavad ju eestlased 13 protsenti sissetulekust tervishoiumaksu (sotsmaksu osa), teistes riikides vähem. Mõne aasta tagune arvutus näitas, et USAs (NY osariigi näitel) kulub inimestel (vaatamata suuremale nominaalsele summale) ravikindlustuseks kõigest 5-8 protsenti sissetulekust (tervisekindlustustasu/sissetulek). Võrrelda ei tule rahasummasid, vaid selle osa sissetulekust. 

Kui võtta arvesse veel summad, mida eestlased tasuvad tervishoiuteenuse kättesaamatuse tõttu (pikad ravijärjekorrad, bürokraatlik asjaajamine jne) erateenuse ostmisele, siis on tervishoikulutused Eestis üüratud.


Kvaliteedi võrdlemine on alati kahlase väärtusega. Ühtegi arsti pole Eestis süüdi mõistetud, teistes riikides on kohtuprotsessid tavanähtus. Võrrelda ei saa ka operatsioonide kvaliteete - keerulised ja tühised (pimesoolelõikus, songalõikus jmt) operatsioonid pole võrreldavad. Teatavasti käivad eestlased isegi küünarliigese lõikusi tegemas Soomes (presidendi näide). 

Arvestada tuleb ka sellega, et tervishoiu efektiivsus ei kajastu kulutatud raha ja teenuse osutamise suhtes, vaid elanike tervena elatud aastates, töövõimetute arvus, keskmises elueas ja muus taolises. Selles valguses on meil pikk maa tatsuda.

Elektrihinda Eestis ei dikteeri nõudlus


Elektrihinda Eestis ei dikteeri nõudlus, vaid üksnes pakkumine. Selline on meie „vaba“ turg. 

Meie elektrihinnad on teistega võrreldes järgnevad:

Soome turuga võrreldes: eile 61 protsenti, täna 70 protsenti kõrgemad.
Taani turuga võrreldes: eile 56 protsenti, täna 66 protsenti kõrgemad.
Norra turuga võrreldes: eile 81 protsenti, täna 85 protsenti kõrgemad.

Läti ja Leedu turuhindadega ärgem arvestagem, kuna elanikele ja firmadele rakendatakse seal teistsuguseid (soodsamaid) hindu. 

Meie „vaba“ turu toimimise eest tuleb tänulik olla kartellierakondadele ja nende poolt komplekteeritud valitsustele. 

Maksulaekumiste kasv jätkub, kodanike taskust võetakse (trikitamisega) aina enam võimuladviku hallatavasse kassasse.

Pole mingit põhjust imestada, et Läti ja Leedu majandused kasvavad, meie oma aga vireleb. Selles on oma osa ka energiahinnaga manipuleerimistel.

Elektrihinnad siin: http://www.nordpoolspot.com/

Elektrihinna alandamise tehnilised lahendused pole usutavad. Eesti suurusel riigil pole võimalik praegusest odavama omahinnaga elektrienergiat arendada. Tootearendus on kallis, see teeks meie toodetud energia veelgi kallimaks. 

Energiahinda annaks odavamaks teha sellega, kui võim pättidest puhtaks pühkida ja rahvateenrid asemele panna. Muid võimalusi pole. Rahva tagant varastamine (kuluhüvitised, sihtasutused, erisoodustused, nõukogukohad, omad poisid riigipalgal, erakondade rahastamine jne) ei võimalda elektrihinda alandada. 

Elektriturg kuulub riigiettevõtetest monopolistidele (Elektrilevi ja Eesti Energia), kellele on pandud rahva taskute tühjendamise ja valitsejate kapriiside rahuldamise päitsed pähe. 

Teatavasti ei koosne elektrihind üksnes elektrihinnast, see koosneb ka maksudest. Mida kõrgem on alghind, seda enam kogutakse makse. Elektrilt kogutakse miljardeid kroone maksu (aktsiis, käibemaks), samas suurusjärgus võetakse dividende. Kui 2012. aastal tuli igalt kilovatt-tunnilt maksta käibemaksu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi kokku 3 eurosenti, siis 2013. aastal juba 3.31 eurosenti.

Komponent                2012    2013
Elektriaktsiis               0,45     0,45
Käibemaks                  1,58     1,99
Võrguteenus               3,39     3,79
Taastuvenergia           0,97     0,87
Elektrienergia             3,07     4,87
KOKKU                    9,46     11,97

Tabel on koostatud Elektrilevi esitatud andmete põhjal (kodu- ja äriklientide paketid koos). Mõõtühik: eurosenti kilovatt-tunni kohta. (komponentide arvude allikas: Eesti Ekspress)

Thursday, September 11, 2014

Maksusüsteemid toetavad heaolu kasvu


Äripäevas avaldatud arvamusloos väidab selle kirjutaja, et maksusüsteem peab toetama heaolu kasvu. 

Seda teevad aga kõik maksusüsteemid. Kõik maksusüsteemid toetavad ühtede huvigruppide heaolu kasvu, teiste omade langust. 

See on paratamatus, kuna kasvud tulevad millegi või kellegi arvelt. 

Huvigruppide eelistusi diferentseerimata jäämegi väitma justkui kõikidel eestlastel läheb aina paremini. Rusikaga rinnale taguma ning deklareerima, et vaid meie ühiskonnas langetatakse õigeid otsuseid.

Kommenteeritud arvamuslugu siin: http://www.aripaev.ee/blog/2014/9/10/maksususteem-peab-toetama-heaolu-kasvu

Wednesday, September 10, 2014

500 – eurosest tulumaksuvabastusest


Üks parlamendierakondadest (IRL) soovitab kehtestada alla 500 - eurosele sissetulekule tulumaksuvabastuse. Ettepanek on põhjendatud, kuid see põhineb populismil. Valimiseelseid lubadusi (tuleva aasta märtsis on tulemas riigikogu valimised) ei saa tõsiselt võtta, sest koalitsioonilepped võimaldavad neist kõrvale hiilida.

Igale ettepanekule on poolt- ja vastuargumente. Mainitud ettepaneku pooltargumendiks on madalamapalgaliste kesine toimetulekuvõime. Vastuargumendiks tuuakse riigitulude (150 kuni 250 miljonit eurot) vähenemine.

Mõttekas oleks panna paika argumentide eelistused (kas olulisem elanike või valitsusstruktuuride käekäik), kuid vägikaika vedamine jätkub. Tulem on teada: peale jääb võimutüüri juures olija argument.

Antud teema juures tahaks öelda, et kui inimeste sissetulekud kasvavad (tulumaksuvabastus seda tingib), siis riigitulud ei saa väheneda. Kui ka vähenevad, siis on tegemist lühiajalise hälbega. Ühe maksutulu vähendamine kasvatab teisi maksulaekumisi. Tulumaksu piiri tõusmine vähendab tulumaksu laekumist, kuid kasvatab tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisid) laekumisi. Kesise sissetulekuga inimeste netotulu kasv soodustab tarbimise elavnemist, kasvatab ettevõtlusvoogusid, avardab edasise palgakasvu võimalusi.


Kuid isegi siis, kui kirjeldatud seos arvestamata jätta, vajaks meie madalapalgaliste tulude maksustamine inimlikumaks muutmist. Maksvad ju meie madala sissetulekuga inimesed maailma kõrgemaid makse: sotsiaalmaks 33 protsenti, tulumaks 21 protsenti, käibemaks 20 protsenti.

Tuesday, September 2, 2014

Eesti maksusüsteemil pole viga


ÄP: Paigale tammuma jäänud majanduse paneks taas liikuma varamaksu kehtestamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, leidsid Äripäeva küsitletud maksueksperdid.
http://www.aripaev.ee/?PublicationId=75bbe859-e150-421d-8775-9f1e686bc92d


Maksudega ei mängita. 

Pole põhjust väita justkui maksumuudatusi Eestis pole toimunud. Neid on toimunud liigagi palju. 

Eesti maksusüsteemil pole viga midagi, probleemid tulevad kõrgetest maksumäärades ja maksude vahekorrast. Uued maksud probleeme ei kõrvalda. 

Suurim vara on inimestele kodu, mis on eestlastele püha. Oleme kodu omamise poolest maailmas esirinnas. Mujal harrastatakse rohkem rendisuhet. Eestlaste kodude maksustamine oleks patt. Oleme selleks liiga vaesed. 

Valitsussektori laenukoormus on küll madal, kuid erasektoril on see kõrge. Kodud on koormatus laenudega ja intressi tasumise kohustustega. Paljud kaasmaalased on nende tasumisega raskustes. Majanduses toimuvaid tendentse arvestades pole halvimad ajad mägede taga. 

Sissetulekust sõltumatute maksudega (maksta tuleb ka siis, kui tulubaas puudub) lisakoormuse panemine pole sellistes tingimustes põhjendatud. Mõttekam on teha järeleandmisi valitsusstruktuuride ülalpidamiskulutustes ja maksumäärasid allapoole nihutada. Maksu saab koguda sealt, kus on raha, mitte sealt, kus on sellest puudus.