Friday, August 29, 2014

Kui ühe valdkonna palkasid tõsta, siis tuleb teistel seda langetada


PM: Et muuta õpetajakutse atraktiivsemaks, on vaja 30−40 protsenti palgatõusu. Paraku pole seni tehtud poliitilist otsust, et õpetaja palk on prioriteet ja raha tuleb juurde anda, nentis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kooliaasta eel Õpetajate Lehele antud intervjuus. http://arvamus.postimees.ee/2902547/jevgeni-ossinovski-opetajate-palka-peaks-tostma-30-40-protsenti

Rahapuud ei eksisteeri. Kui ühe valdkonna palkasid (ebaproportsionaalselt) tõsta, siis tuleb seda teistel langetada. Palgakulu moodustab poole ühiskonna sisemajanduse kogutoodangus. 

Palkade maksmise kõrval tuleb teha investeeringuid (teedesse, hoonetesse jne), tasuda majandamiskulusid (elekter, vesi, finantskulud jne), hoolitseda sotsiaalvaldkonna ja tervishoiuteenuse katteallikate eest, tagada riigikaitse ja elukeskkonna turvalisus. Ühe sotsiaalse grupi palgakasv eeldab teiste (reaal)palga langetamist. Muid võimalusi pole.

Nii uskumatu kui see ka ei tundu, kuid isegi siis kui maksaksime kogu Eesti SKT täismahus (teisi kulutusi tegemata) töötasudeks, tõuseks eestlastel see 60 protsendi soomlaste (erasektori) tasemeni. Teeniksime Luksemburgi miinimumpalka. 

Näide kinnitab seda, et kiireks palgakasvuks puudub raha. Seda annaks teenida, kuid siis tuleb langetada maksukoormust, vähendada maksudest elatuvat riigiaparaati. Luua soodsam pinnas kohalikule turule orienteeritud keskmise ja väikse suurusega ettevõtlusele. 

Senine fiskaalpoliitika jõukuse kasvu ei soosi. 

Sunday, August 24, 2014

Eestlaste toetus võimuerakondade vastu kasvab


Uuringute andmetel eestlaste toetus võimuerakondade vastu kasvab. Tõuseb ka sotside toetus. 

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk näeb sotside toetajate arvu kasvu taga töövõimereformiga tegelemise. 

Nii see muidugi pole. Hääli toob toiduahel. Mida pikem see on, seda suurem on toetajate arv. 

Sotside koalitsiooni pääsemine võimaldas rabada suurema tüki toiduahelale. Pole mingi saladus, et lojaalsed parteilased ei pea töökoha saamise nimel läbima kadalippu nagu seda peavad tegema tavakodanikud. Hariduseta ja kogemusteta parteilane saab direktoriks, nõukoguliikmeks, omavalitsuse ajalehetoimetajaks või ükskõik kelleks. 

Pole ka ime, kui leibkonnakaaslased seejärel leivaandjale hääli annavad. Kartellierakondade fenomen sellel põhinebki.

Friday, August 22, 2014

Rääkida ei tuleks eraldamisest, vaid kulutamisest


Poliitikud uhkustavad kahe protsendi (kogutoodangust) eraldamisega militaarvaldkonnale, kuid see näitaja ei kajasta sõjalist võimekust. Tühise kogutoodangu näitaja juures on summa tühine. 

Unustada ei tasuks ka seda, et kui summa eraldatakse, siis see ka kulutatakse. On kostnud kõlakaid, et kaitsekuludeks tarbitakse mõttetult palju koopiapaberit, trükitahma ja muud pudi-padi. Kallihinnalise vanaraua soetamisest (iisraeli püssid jmt) ja altkäemaksude andmistest räägitakse aastaid. Mainitud ponnistustega sõjalist võimekust ei tõsta. 

Riigikaitses on oluline kodanike meelsus. Kui kodanikud ühiskonnakorralduse pärast punastavad ja kodumaalt põgenevad, siis pole ka 10 protsendi (kogutoodangust) eraldamisest kasu. Rääkida ei tuleks eraldamisest, vaid kulutamisest.

Friday, August 15, 2014

Turg toimib teiste reeglite järgi kui nooruke minister arvab


Turg toimib teiste reeglite järgi kui nooruke minister arvab. Ma saan aru, et riigi palgal olijad tahavad tarmukusega silma paista, kuid päris jama ei tasuks ka ajada. 

Riik saab turgu mõjutada üksnes hangetega, maksupoliitikaga ja toetustega. Eksporditurgude leidmisega pole mõtet tegeleda. 

Olukord Venemaa sanktsioonidega tuli ootamatult. Selle mõju on eriline veel seetõttu, et tegemist on pika (1/6 maakerast) ja traditsioonilise turuletiga. Selle asemel, et targutada, tuleks pidada arutelusid selle üle, kuidas saaks riik (valitsus, seadusandja) poliitilise hälbe mõjusid pehmendada.

Ärileht: Vene turu ärakukkumise tõttu ülejäävat piima on meil ühel või teisel kujul võimalik kaugemale müüa. Huvi on nii Aasia kui Aafrika riikidel, tõdes väliskaubandus-ja ettevõtlusminister Anne Sulling riigikogu majanduskomisjoni istungil. „Olen viimaste päevade jooksul saanud mitmelt poolt maailmast positiivseid indikatsioone, et Vene turu ärakukkumise tõttu ülejäävat piima on meil ühel või teisel kujul võimalik kaugemale müüa. Huvi on nii Aasia kui Aafrika riikidel, kuid tuleb silmas pidada, et selline müügitöö nõuab diskreetsust ja korrektsust ning seetõttu on konkreetsetest riikidest, mahtudest ja hindadest veel vara rääkida,“ toonitas Sulling.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sulling-eesti-piimatoodete-vastu-tuntakse-aasias-ja-aafrikas-huvi.d?id=69549985

Friday, August 8, 2014

Venemaa vastusammude mõjusid alahinnatakse


Venemaa astus Ukraina sündmustega kehtestatud sanktsioonidele vastusamme. Impordikeeld toiduainetele pani paljusid kukalt kratsima, kuid selle mõjusid pole võimalik hinnata. Meedias avaldatu on jätnud mulje, et selle mõjusid Eestis alahinnatakse.

Peaminister märkis, et Venemaa impordikeeld toob kaasa probleeme üksikutele ettevõtetele, kuid mitte Eesti majandusele tervikuna. Kunagine Swedpanga analüütik ja praegune peaministri nõunik Maris Lauri seadis ekspordinumbreid ritta ja tuletab neist stsenaariume, mis näitavad toimunu tühisust. Pole mingi ime, kui valitsus ei kavatsegi hälvete kõrvaldamiseks midagi ette võtta.

Ka SEB analüütik on Venemaa sanktsioonide mõjusid alahinnanud. Äripäev kirjutas tema seisukohtadest järgnevalt: “Eesti jaoks on toiduainete tootmine suurima mõjuga sektor, mis puudutab eestimaist tootmist. Eestist eksporditavatest toiduainetest 30 protsenti on suunatud Venemaale. Järelikult oleks Vene turu ärakukkumise otsene mõju ligi 0,3 protsenti SKP-st, kui uusi turge leida ei suudeta. Uute turgude leidmine lähipiirkonnast on raskendatud, kuna ka ülejäänud Euroopa tegeleb täpselt sama probleemiga, otsides üle jäävale toodangule uusi turge.”

SEB analüütiku öeldule tuleb lisada, et otsese ekspordi kõrval peame arvestama ka kaudse ekspordiga. Eesti tooted liikusid Venemaale ka teiste riikide (Holland, Saksamaa, Soome, Rootsi jne) firmade vahendusel, mis tähendab seda, et Venemaa turg meie põllumajandussaadustele kaob, on mõju Eesti kogutoodangule tema arvutatust kordades suurem. Venemaa sanktsioonide mõjul ei vähene Eesti eksport üksnes Venemaale, see väheneb ka teistesse reeksportivatesse ja meie tooteid tarbivatesse riikidesse.

Venemaa sanktsioonide mõju avaldub kaupade ülepakkumises ja hinnasurves. Seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu majandusühenduses. Tooteid tuleb realiseerida omahinnast odavamalt, vastasel korral need riknevad. Järgneb tootmismahtude vähenemine ja maapiirkondades tegutsejate elujärje halvenemine. Toimuv ei puuduta üksnes põllumajandussettevõtete tegevust. Ka nendega seotud ettevõtete (teenusepakkujad, tarnijad, kreeditorid) ja riigi ette tõstatuvad probleemid. Täitmata jäetud kohustused nõrgendavad partnerite majandusvõimekust, vähendavad riiklikke maksulaekumisi ja kasvatavad sotsiaalseteks kulutusteks vajalikke summasid. 

Lumepalliga matsu saamine on tühi asi, kuid kui see panna mäest alla veerema, siis lömastab see kõik, mis ette jääb. 

Monday, August 4, 2014

Uutel erakondadel vanade kombed


Riigikogu valimised panevad poliitmaastiku kihama, sünnitavad uusi erakondi. Uued erakonnad pretendeerivad üldsuse toetusele ja armastusele. Tegemist on muidugi soovunelmaga, kuna valimiskünnise ületamiseks ei piisa matkimisest. Inimesed on väsinud vastandumisest. See tähendab seda, et valituks osutumiseks tuleb muuta mitte üksnes programmipunkte, vaid ka toimivaid lähenemisi. Vastandumine kartellierakondadele põlistab viimaste võimu.

Tähelepanu pälvimine pole lihtne ülesanne
Üldsuse tähelepanu võitmine infotulvas pole kerge. Pealegi tagab vanadele olijatele edumaa lojaalsetest komplekteeritud toiduahel (poliitbroilerlus, maksurahaga tasustatavad parteilised töökohad, mõnusat elu tagavad positsioonid jne), kelle häältest (sh neist sõltuvate) piisab, et võimu juurde jääda.
Kartellierakondade mõjuvõim vajaks kõigutamist, kuid selleks peavad uued poliitilised rühmitused harrastama teistsuguseid lähenemisi. Tuleks lõpetada programmipunktide vahel järje ajamine ja panustada kodanike aruteludesse ning ühisotsustamistesse kaasamisse. Lähenemine võimaldaks võita masside lugupidamise, rikastaks poliitilist maastikku kultuurse lähenemisega. Mis aga veelgi olulisem – muudaks kartellivõimu elu kibedaks, sunniks üldsuse seisukohtadega arvestama.
Ühiskonnaliikmeid ei huvita vastuoludest kubisevad ja keerulise sõnastusega parteilised programmid. Inimesed tahavad olulistes küsimustes kaasa rääkida, olla otsuste langetamistes asjaosalised.
Uued erakonnad kutsuvad (sarnaselt vanadele) enda koostatud parteilisi dokumente kiitma, kuid inimeste seisukohad ei lähe neile korda. Pole mingi saladus, et erakondade programme loevad üksnes nende koostajad, poliitilised konkurendid, üksikud ajakirjanikud ja analüütikud. Teisiti öeldes need, kes sellega leiba teenivad.

Seisukohtadega manipuleeritakse
Eestis viljeldav poliitika põhineb seisukohtadega manipuleerimisel. Oleks aeg teha ruumi ka kuulamisele ja kuuldust erapooletute (mitte parteiliste) üldistuste tegemisele. Uute rühmituste algatusgrupid võiksid teada, et poliitikamaastikul pole puudust eestkõnelejatest, vaid erapooletutest ühisseisukohtade kujundajatest.
Mulle jääb arusaamatuks, miks panustavad uute grupeeringute algatusrühmad (nt Herkeli nimega seostatav Eesti Vabaerakond Algatusrühm, Ojulandi nimega seostatav Rahva Ühtsuse Erakond jt) kartellierakondade matkimisele – pakuvad üldsuse kaasamise asemel omi lahendusi.
Eesti Vabaerakonna Algatusrühma korraldatud seminaril tundsin, et viibiksin justkui endise riigikorralduse kommunistliku partei rakukese koosolekul. Ilukõned, aplausid, ilukõned, aplausid... Vastulauseid ei kostnud.
Teen järelduse, et asjaosalised ei orienteeru esindusdemokraatia sisus, milles rõhuasetus ei lasu üldsegi esindamisel, vaid demokraatliku otsustusprotsessi operatiivsemaks ja kiiremaks muutmisel. Väide, et üldsuse kaasamisel jääksid paljud asjad (nt maksud kogumata jne) ühiskonnas tegemata, pole jutt ega asi. Isegi makse makstakse põhjendatud kulutuste tegemisel meelsamini.

Võimuvõitlus käib igavesti
Demokraatial on erinevaid vorme, kuid sisu on üks – üldust puudutavad otsused peavad alluma enamuse tahtele. Eestis elab maailma mõistes suurlinna tänava jagu inimesi, riigi ühest otsast teise sõitmiseks kulutame üksikuid tunde, meie harrastame aga poliitkemplust ja üldsuse seisukohtadega manipuleerimist. Võimuvõitlus käib igavesti, kuid see ei tohiks piirduda seisukohtade manipuleerimisega ja positsioonide üle kraaklemistega. Poliitilisi lähenemisi muutmata jäämegi statistilistele numbritele panustama ja naerma nende üle, kes neid numbreid usuvad. Mujal elavad inimesed jätkavad meie kadestamist, koduseinte vahel toimetajad uude elupaika kolimist.
Riigikogu valimisteni on aega. Ootan sellise erakonna sündi, kellele saaksin südamerahus valimistel hääle anda. Kui ootus ei täitu, siis annan hääle üksikkandidaadile. Valimistest kõrvale ei hoia, sel puudub põhjendus.