Wednesday, October 23, 2013

Ebasõbralik töökeskkond tuleneb kodanikuvaenulikust ühiskonnakorraldusest


EPL: Triin Üksvärav: Kiusamine viib töötajad Eestist ära. Teame, et järjest rohkem inimesi läheb tööle välismaale. Eelkõige on põhjuseks tööpuudus maapiirkondades ja raskused väikese palgaga toimetulekul. Kuid on veel üks suur põhjus, millest nii palju ei räägita – see on üldine töökeskkond ja töötajatesse suhtumine.
http://www.epl.ee/news/arvamus/triin-uksvarav-kiusamine-viib-tootajad-eestist-ara.d?id=66958634

Mina sellisesse üldistusse ei usu („kiusamine viib töötajad Eestist ära“). Probleemide adekvaatseks hindamiseks tuleks vaadata tervikpilti. 

Väärtushinnangud algavad võimul olijatest. Kodanikke (seadusandja ja valitsuse poolt) koheldakse meil kui pätte ja vargaid. Vaadake kasvõi seadusemuudatusi, millega (tava)kodanike käsi üha enam selja taha väänatakse. Ise elatakse (võimul olijad) teiste reeglite järgi. Autoga ringi vuhamiseks ei peeta päevikuid, selle soetamisel pole vaja käibemaksu tagasi nuruda. Enda palkasid tõstetakse jõuliselt, haiguslehele jäädes ei tule näljapajukil (nädal aega) olla. Pättuse avastamise korral on isegi puutumatus garanteeritud. Loetelu võiks jätkata, kuid ka mainitud erisused näitavad ebaõiglast ja võigast ühiskonnakorraldust.

Sotsiaalsest turvalisusest ei tasu rääkidagi. See tekitab lisapingeid, suuremat ebakindlust ja närvilisust. 

Töökohal valitseva närvilisusega võib leppida (töökohta saab vahetada), kodanikevaenuliku ühiskonnakorraldusega aga mitte. Ebasõbralik töökeskkond tuleneb kodanikuvaenulikust ühiskonnakorraldusest, mitte inimeste eripärast.

Friday, October 18, 2013

IT sektorisse panustamisega saeme oksa, millel istume


IT sektorisse panustamisega saeme oksa, millel istume. Poliitilisel tasandil muud aga ei kuule, kui tuleb panustada kõrgema lisaväärtusega (termin vajab selgitust) töökohtadesse.

Madalapalgalised firmad annavad tööd paljudele ettevõtetele (transpordiettevõtetele, tarnijatele, reklaamifirmadele, müüjatele jne), kõrgepalgalised (IT firmad) nokitsevad omaette. Väide justkui see-eest makstakse kõrgemaid (tööjõu)makse ei vasta tõele, kuna madalapalgalised tasuvad partneritega (need, kellel tööd antakse) neid enam.

Palgad Eestis peavad tõusma, kuid IT valdkond pole abirõngas. Kui me valdkondi võrdselt ei kohtle, siis kasvab töötus, siseturule orienteeritud ettevõtted jäävad virelema.

Kõik on ühiskonnale vajalikud. Kuniks me sellega ei lepi jäämegi väikerahvaks, kes magustoiduks vaid teist eestlast eelistab.

Monday, October 7, 2013

Lubajatest pole puudus, panustajad ei leidu


Septembri tagasihoidlikuma maksulaekumise kasvu põhjustas eelkõige käibemaksu ja juriidilise isiku tulumaksu laekumise vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Käibemaksuga maksustatava käibe kasv Eestis on aeglustunud pikemat aega, kuid augustis asendus kasv langusega. "Käibed vähenesid võrreldes eelmise aasta augustiga 1,5 protsenti ning see avaldus ka käibemaksu kogulaekumises, mis vähenes 9,5 protsenti," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu. (ÄP)

Käibemaks moodustab üle viiendiku riigitulust, maksutulust pea kolmandiku. 

Eestil läheb (maakeeli öeldes) sitasti. Olukorra tekitajad üritavad kombitsaid laiemale ajada - jagavad saiakesi, ajavad suust välja jama, mida pestud kõrvad vastu ei võta. Kui tuleb valida halvimate hulgast, siis valige (RE ja IRL aferistide asemel) Edgar. Võite selle üle naerda, kuid ega siis valimisnimekirjadesse pugenud poliitaferistid paremad pole.

Valimistel tuleks hääl anda neile, kellega läheksite luurele, keda isiklikult tunnete. Meediamulli järgi valikut tehes panete puusse - plakatitelt vaatavad vastu sulid, helesiniselt ekraanilt naeratavad need, kes valimiste järel kuluhüvitisega tünga teevad.

Paarkümmend aastat on juba rahvast lüpstud. Sama palju veel, ja Eestimaa jookseb poegadest ja tütardest tühjaks. 

Lubaduste jagajatest pole meil puudus, panustajaid aga ei leidu. Isiklike ambitsioonidele panustamine on põnevam.

Friday, October 4, 2013

Erakondade rahastamine on võigas



Erakondade rahastamine on võigas – lisaks ühiskassast virutamisele sunnitakse veel ka kilekottides raha kontoritesse vedama.

Maksu- ja Tolliamet peedistab ettevõtteid, kuid erakondade mahhinatsioonide juures pigistab silmad kinni.

Olgem ausad - mustalt rahalt (mis tuleb erakondade tagatubadesse) makse ei maksta. Seda ei saagi teha, kuna sellist kannet ei saa aruandluses kajastada (kulusse panna). 

Jube isegi mõelda, et elame riigis, kus seadusandja (raha vastuvõtjad on seaduskogu võtmeisikud) tegeleb šantažeerimisega (ilusate silmade eest raha ei anta) ja maksudest kõrvalehiilimise õhutamisega.

Thursday, October 3, 2013

Raha jagamine õhutab riidu, innustab kasutama ebaausaid võtteid



Ärileht: Rahandusministeeriumi hinnangul suureneb fikseeritud kulude maht lähiaastatel üle 77%, mis tähendab, et igal aastal saab vajaduse korral ümber suunata ainult veidi rohkem kui viiendiku eelarvest. Heido Vitsuri kui ka Aivar Sõerdi arvates on kahjulik, kui liiga suur osa kulutustest on seadustega juba ette kindlaks määratud.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-eelarve-paindlikkus-kiilub-lahiaastatel-kinni.d?id=66832531

Igat lähenemist annab põhjendada. Põhjendada annab seda, et suur osa fikseeritud kulutusi on paha, kuid ka seda, et see on hea. 

Olen härradest (Vitsur, Sõerd) teistsugusel arvamusel. Riigieelarve fikseeritud kulutuste osa võiks veelgi suurem olla, kuna see ahendaks ühisvahendite kantimise võimalusi, teeks riigieelarve kodanikele mõistetavamaks ja läbipaistavamaks. 

Probleemid ühiskonnas ei alga vähesest rahast, vaid selle ebaefektiivsest ja (kodanike seisukohast lähtuvalt) ebaotstarbekast kasutamisest. Erakondade rahastamine (eraldame raha, peame üleval nende toiduahelaid jmt), paremal järjel olevate riikide „abistamine“, demokraatia mängimine ja „esindajate“ ülalpidamine, eripensionid, jpm ... on raha laiaks löömine.


Riigieelarve võiks koosneda 90 protsendi ulatuses fikseeritud kulutustest, mis vähendaks igal aastal ümber jagatavaid summasid, muudaks kavandatud arengud jätkusuutlikumaks. Mis aga veelgi olulisem - vähendaks kulutuste kasvatamise kiusatust ja vassimist. Raha jagamine õhutab riidu, innustab kasutama ebaausaid võtteid. Seda tuleb ennetada.

Tuesday, October 1, 2013

Meie lähenemiste juures jääb maksurahast väheks


Riigi masinapargi (ja transpordikulutuste) korrastamise asemel panustab EV valitsus kodanikele päitsete pähe tõmbamisele. Ega siis muidu ei nokitsetaks eelnõu kallal, mis teeks firmaautode isiklikeks sõitudeks kasutamise veelgi keerulisemaks.

Mina sellist lähenemist ei poolda. Enne tuleks koduõuel kord majja lüüa, alles seejärel mujale vehkima minna. 

Riigi ametimeeste autopargi ülalpidamiskulud pole väikesed. Alles saime teada millise luksusmaasturiga hakkab sõitma sullerist keskkonnaminister. Analoogne praalimine toimub kogu valitsussektoris.

Jõukas pole see, kellele laekub palju raha, vaid see, kes kulutab mõõdukalt. Olulisem tulepoolest on see, palju (arvete tasumise järel) jääb järgi.

Riigimehed võiksid (iga hinna eest) tulubaasi kasvatamise asemel panustada praalimise lõpetamisele. Kas ei ole kummaline: piirame ettevõtete masinapargi kasutamist, riigimeeste lõbusõidud maksame täie rauaga kinni? Innustagem ka ametimehi kasutama isiklikke autosid ja ühistransporti. Tugevama õigusega hüvede tagaajamine pole põhjendatud. See on võigas.
.
Elame pisiriigis, mille läbimiseks kulutame üksikuid tunde, kus elab suurlinna tänava jagu inimest, meie aga poputame muiduleivasööjaid, püstitame betoonist ja klaasist (nt vabadussammas) kalleid rajatisi. Raha vähesuse üle kurtmise asemel võiksime revideerida kulutusi. Vastasel korral maksurahast ei piisa.