Perearstid pole spetsialistid, vaid dispetšerid

EPL: Arstid kogutakse üksikpraksistest tagasi haiglate juurde.

Tervisekeskuste plaani järgi koonduksid perearstid edaspidi vähemalt neljakaupa tõmbekeskustesse.

http://www.epl.ee/news/eesti/arstid-kogutakse-uksikpraksistest-tagasi-haiglate-juurde.d?id=66809641

Mõjuka osa arstide personalist moodustavad perearstid, kellel puudub nõutav kompetents. Haiglas praktiseerimata (haigusjuhtude keskmes toimetamata) kunagi omandatud teadmised haihtuvad.

 Saatekirjade, haiguslehtede, tõendite ja kordusretseptide väljakirjutamine teadmistepagasit ei suurenda. Nohu, köha ja muude igapäevaste haiguste diagnoosimine ja ravi vajalikke kogemusi ei anna. 

Sellest tulekski meie tervishoiusüsteemi lombakuse algeid otsida. 

Perearstid pole (vaatamata diplomi omamisele) spetsialistid, vaid dispetšerid. Tulemus avaldub ebaadekvaatsetes diagnoosides, liigses (haiguste) tagajärgedele pühendumises (pühenduda tuleks põhjustele, neis aga ei orienteeruta).

Haldusreform pole valik, vaid paratamatus

Olukord palkadega on nagu enne revolutsiooni: töötajad enam ei taha (madalamaid palku) ja tööandjad ei saa (palku tõsta). Kuidas edasi, mida teha?

http://www.ohtuleht.ee/547256

Kulutame ligi poole sisemajanduse kogutoodangust (SKT) palkadeks. Enamat maksta pole võimalik, sest vahendeid peaks jätkuma ka tervishoiule, haridusele, riigikaitsele ja teistele valdkondadele. Tuleb investeerida, tasuda jooksvaid arveid (elekter, side, töövahendid, laenuintressid jne), teha erakorralisi kulutusi.

Reaalsissetulekute kasvuks peab majanduskasv jõulisem (ja kvaliteetsem) olema, hindade kasv aga tuure maha võtma. Hindade kergitamine (elektrituruga „vabale“ turule minek, varjatud maksustamine jmt) võimaldab küll kasvatada riigitulu, kuid töötab elanike reaaltulu kasvule vastu.

Laenude abil palkade tõstmine oleks suurim totrus, kuna see vähendaks (palkade kasvu) võimekust veelgi. 

Kui tahame tõesti, et eestlaste reaalpalgad (ostujõud) hakkaksid kasvama, siis tuleb teha ümberkorraldusi ühiskonnakorralduses – vähendada ühiskonnaliikmete maksukoormust, koomale tõmmata maksudest elatuvat riigiaparaati ja haldusstruktuuri. 

Haldusterritoriaalne reform, millest pikalt oleme vadranud, pole valik, vaid paratamatus. Keskmise ja väikese suurusega ettevõtted vajavad kobestatumat pinnast, suurettevõtete poputamisega saeme oksa, millel istume.

Eesti fiskaalpoliitika ei soosi eestlaste elujärje paranemist.

Samal teemal: 

http://eveges.blogspot.com/2013/07/teiste-armust-vaesena-elamine-ei-saa.html

http://www.linnaleht.ee/frontpage/tln_ek/2011-10-21-b.pdf 

Poliitaferism uuristab auke eestlaste südametesse

Uuringute (Turu-uuringud AS) andmetel mõtleb 32 protsenti eestimaalastest Eestist lahkumisele. 15-19-aastastest mõtleb sellest 53, 20-29-aastastest koguni 59 protsenti.

Kodumaalt põgenemist ei kaalu üksnes väiksema sissetulekuga inimene, seda teevad ka keskmise- ja kõrgemapalgalised.

Otsustusnuppude juures olijad nimetavad sellist suhtumist virisemisemiseks, soovitavad probleemid käsile võtta. Kuidas seda teha, kui nad on ennast otsustusnuppude külge seadustega tsementinud? Nad ei tule selle pealegi, et probleemid ei tulene riigipaja sisust, vaid neist enesest. Mossis näod ja kortsus kulmud tänavapildis ei tulene rahanutsakast, vaid õelusest ja vihast, mida võimurid siinsesse elukeskkonda külvavad.

Keegi pole väitnud, et Eestis pole võimalik elada. On küll, kuid see pole lihtne. Lõpuks murrab stressirohkus aga ka kõige tugevama kalevipoja. Veetilka ei pruugi märgata, kuid pidev tilkumine uuristab augu. Poliitaferism uuristab auke eestlaste südametesse.  

Räägime asjad ükskord selgeks. Meie probleemid ei alga raha puudusest, vaid sellest, et kodanikud tunnevad ennast võõrana omal maal. Otsustusprotsessi kodanikusõbralikumaks muutmata olukord ei parane. Seda ei paranda isegi see kui EL rahalaevukesed panna tihedama graafiku järgi liikuma. Probleemide alged ei peitu materiaalsuses, vaid vaimsuses. 

Diktaat (enamuse tahte üle) pureb eestlaste hingesid, teeb siinse elukeskkonna närvesöövaks ja ebaturvaliseks. 

Liberaalne majanduspoliitika ei vasta tõele

Nimetame Eestis toimivat majanduspoliitikat liberaalseks, kuid see ei vasta tõele. 

Majanduspoliitika Maarjamaal on väga jõuline - algab toetustega ja riigihangetega ettevõtetega manipuleerimisega, lõpeb nõuete (riskianalüüside vorpimine, koolitustel käimine, sertifikaatide omamine, aruannete esitamine, maksude kogumine jne...jne) esitamisega ja ametimeeste sõrmevibutusega.

Liberaalse majanduspoliitika tähendus (nagu demokraatiagi) on muudetud sõnakõlksuks, mida mõnuga tekstidesse topitakse, kuid mida ei eksisteeri. 

Kui eksisteeriks, siis (väike)ettevõtlus nii ei kiratseks. Inimeste reaalsissetulekud kasvaksid (sissetulekute kasvust hinnakasvu tingimustes pole kasu), altkäemaksude ja ebaefektiivsuse asemel toimiks vaba turumajandus.

Kuna valimised on ukse ees, siis ei saa olukorda kontrolli alt väljununa kajastada.

Protsendiline näitaja oleneb (valitud) verstapostist. 

Kuna valimised on ukse ees, siis ei saa olukorda kontrolli alt väljununa kajastada. Seetõttu võrdlebki rahandusministeerium möödanikku kvartalite kaupa. Viimaste kuude langustrendid jäävad siis kajastamata.

Ootame majanduskasvu aktiviseerumist, kuid kust peaks see tulema, kui müük teistele turgudele väheneb? Palkade arvelt (statistiliselt palgad justkui kasvavad, kuid keegi ei tea kedagi, kellel see ka kasvab:-)) siseturu aktiviseerumine pole usutav, kuna oluliste kaupade (kodukulud, toit) ja teenuste (tervishoid) hinnad liiguvad ülespoole. 

Euroopa Liidu toetustele lootma jäämine sarnaneb kevadvee tulvaga – hooti seda on, siis jälle pole.

ÄP väliskaubandusest:

Juulis vähenes eksport teist kuud järjest. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes kahanes eksport 10% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes juuniga vähenes juulis eksport 4% ning import 1%. Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Eksport vähenes teist kuud järjest, langedes 2011. aasta juuli tasemele. Võrreldes eelmise aasta juuliga vähenes eksport 104 miljoni ning import 16 miljoni euro võrra. Seetõttu suurenes ka kaubavahetuse puudujääk, mis juulis ulatus 198 miljoni euroni.

http://www.ap3.ee/article/2013-09-10/eksport_jatkas_languskursil

Hinnakasv ületab inflatsiooninäitajat kordades

Aastatagusega võrreldes oli augustikuine inflatsiooni (THI) Eestis 2,9 protsenti. Eluasemekulutused tõusid 8,2 protsenti, toiduainete maksumus kerkis 4,2 protsenti. Tervishoiukulutused kasvasid 7,1 protsenti, riiete ja jalatsite eest tuli välja käia 4,8 protsenti enam.

Sideteenus ja transport odavnesid vastavalt 11,2 protsenti ja 3,5 protsenti, väljas söömine kallines 7,7 protsenti.

Kõikide kaubagruppide ühte patta panemine annab 2,9 protsenti, kuid see ei anna ülevaadet hinnatõusu mõjust rahakotisisule. 

Suuremaid väljaminekuid tehakse eluasemele ja toidule, vanemad inimesed kulutavad palju ravimitele. Nende hinnakasv ületab inflatsiooninäitajat kordades.