Sunday, August 25, 2013

Suuri erakondi ei eksisteeri


DF: Valdo Randpere (RE): ma ei soovita anda valimistel hääli väikestele erakondadele.
Erakondade suurusest rääkimine ja sellega keksimine on kummaline. Kõike erakonnad on väikesed. Seda nii vaimu kui ka aktiivsete liikmete poolest.
Erakondade nimekirjade pikkuse ja toiduahela kopsakuse järgi reastamine on lausa kohatu, kuna suur osa nimekirjades olijatest on ballastiks, kes tegemistes kaasa ei löö. Toiduahel aga ei sõltu võimekusest, vaid nihverdamise ja nurumise (nõudmise) oskusest.
Pole saladus, kuidas pikki nimekirju (nt toidupoodide ees pettusega) koostatakse ja raha erakonna kassasse liigub.
Väide, et see-eest toetavad nimekirjas olijad programme pole korrektne, kuna need pole kirjutatud ellu viimiseks (puuduvad tähtajad ja tegevuskavad, paigas pole eelistuste eelistused ega tulemuslikkuse mõõdikud), vaid üldsuse eksitamiseks ja toetajaskonna ligi meelitamiseks.

Friday, August 23, 2013

Tallinna sõidupiletita transpordikorraldus on ajas ja ruumis ainuõige lahendus


Iriseda võib iga asja kallal. Seda ei tasuks teha kadedusest ja õelusest, üksnes isiklikule kasule mõeldes. Aga just viimasega paistavad silma Tallinna ühistranspordi kritiseerijad. Võimu nimel ollakse valmis kõigeks. Ka hea tahte mahasurumiseks.

Minu arvates pole võimuerakondade linnapeakandidaatide (Randpere ja Kross) senised väljaütlemised ajakohased olnud. Ma ei imestaks, kui neid ei mõisteta. Mõne kuu pärast selgub, kas totruste suust välja ajamine ja iga hinna eest vastandumine inimestele ka peale läheb. Arvan, et mitte.

Tallinna ühistranspordikorraldus on aastatagustega võrreldes elanikesõbralikum. Võimuerakonnad teevad seda maha. Isegi Belgia väikelinna pretsedent (lõpetatakse tulevast aastast sõidupiletita transpordikorraldus) ei toeta nende väidet. Varem või hiljem saab iga asi otsa. „Tasuta“ ühistransport Tallinnas on siinses ajas ja ruumis väga õige lähenemine. 

Pangem sõidupiletita transpordikorralduse plussid ja miinused ritta, vaadakem kumb pool kaalub ülesse. Miinuspoolelt on kostnud vaid see, et sõiduvahendite sisustus muutub kodutute tõttu ebasanitaarseks ja et vähenevad (transpordi toimimise) katteallikad. Kumbki väide pole paika pidanud. Esimese hoiab ära ID kaardi kasutusele võtmine, teise tulubaasi kasv, mis tuleneb tallinlaste arvu kasvust.

Tallinna (piletita) transpordikorraldust tuleb kiita, kuna see on varasemast taskukohasem ja mugavam, vähendanud püsikulusid (piletite müük, piletitulu haldamine jmt), kasvatanud tulubaasi.

Võib vaid ette kujutada, mis hakkaks toimuma kui ka Tallinnas haaravad võimu enda kätte pärdikud, kes riigi tasandil tegemisi korraldavad. Tallinn muutuks sarnaselt muu Eestiga ääremaaks. 

Saturday, August 17, 2013

Probleeme tekitavad süsteemid ja regulatsioonid, mitte inimesed


Paide arvamusfestivalil tõdeti, et eestlane mõtleb tervisele liiga hilja. Sõnumist võib järeldada, et selles meie kesise tervise põhjused peituvadki.

Kas see ikka on nii?

Vastakem küsimusele: miks eestlane "mõtleb" oma tervisele liiga hilja. 

Põhjuseid on enam kui üks. Üheks on vähene informeeritus ja abi saamise keerukus. Kunagistes onkoloogia kliinikumi tundides näitasid õppejõud raskes seisundis (kellel oli rind, kellel muu kehaosa ära kukkumas) inimeste fotosid ja rõhutasid, et just sellises seisundis pöördusid haiged arstide poole. 

Mina seda ei usu. Sellises olukorras võidi nad suunata onkoloogide juurde, kuid arstide hoole all pidid nad oluliselt varem olema.

Pole vähematki kahtlust, et krooniliste haiguste, töövõimetute rohkus ja surmade põhjused peituvad tervishoiusüsteemis, mitte inimestes. Arstiabi kättesaamatus, suured kulutused ravimitele, valed diagnoosid ja ravivõtted pole harvad nähtused. Ka suhtumisega abivajajatesse ei saa kiidelda. 

Unustada ei tasuks ühiskonnakorralduse mõju tervisele. Sotsiaalse turvalisus, ühtekuuluvustunne ja muu sarnane ravib, nende puudus teeb haigeks.

Siit tulekski eestlaste kesise tervise põhjuseid otsida. 

Kesise tervise ja madala eluea põhjuseid on enam kui üks. Nende lahkamisel ei tohiks pühenduda teguritele, mis meist ei sõltu. Probleeme tekitavad süsteemid ja regulatsioonid, mitte inimesed.

Monday, August 12, 2013

Mõni spioon enam või vähem eestlust ei hävita


Kohati tundub, et ei möödu päevagi, mil avalikkuse ees ei vaagita mõne kinni nabitud spiooni elulugu. 

Mind teeb see kurvaks. 

Mõni spioon enam või vähem eestlust ju ei hävita. Seda teeb poliitiline korruptsioon ja prostitutsioon. Otsuseid ühiskonnas ei langeta spioonid, vaid lipsukandjatest korruptandid. 

Riigitüüri juures olijate ebaterved lähenemised (ahnus, rumalus, ülbus, pettus) murendavad riigi alustalasid spioonidest enam. Riikluse kaitsmiseks tuleks just sellele pühenduda. 

Valimissüsteemi demokraatlikumaks kohendamata (otsustajate ringi komplekteerimine tuleks anda 100 protsendiliselt rahva kätte) jääbki ühiskonnas domineerima kahepalgelisus, kus räägitakse ühte, tehakse aga teist. 

Spioonidest rääkimine juhib tähelepanu põhiprobleemidelt kõrvale – spioonid olid, on ja jäävad. Otsustekvaliteeti purevatest pahedest – poliitilisest ükskõiksusest ja ebakõlblusest – tuleks aga kindlasti vabaneda.

Saturday, August 10, 2013

Pole mingi uudis, et riigitüüri juures on sullerid


EPL: Andrus Kivirähk: praegune poliitika on kui iidamast-aadamast sodi, mis sobib ainult teatrirekvisiidiks.
http://www.epl.ee/news/arvamus/andrus-kivirahk-praegune-poliitika-on-kui-iidamast-aadamast-sodi-mis-sobib-ainult-teatrirekvisiidiks.d?id=66566603&com=1&no=20&s=1&r=2866#c39002618

Valimissüsteemi valijakesksemaks kohendamata jäämegi rääkima sellest, et poliitikasse trügivad vaid pätid ja vargad. Normaalse lähenemisega inimesed petmisega kaasa ei lähe. 

Pole mingi uudis, et riigitüüri juures on sullerid, kes vaid enese  ja enda lähedaste heaolu eest hoolt kannavad, ülejäänute elu teevad põrguks.

Eesti sisemajanduse kogutoodang rühib ülespoole, paljud tendentsid (kodanike reaaltulud ja maksustamine, demokraatia, patriotism, ühtekuuluvus jmt) teevad vähikäike.

Selga sirgu löömata ja poliitmarssalitele jalaga tagumikku virutamata pole võimalik elukeskkonda Maarjamaal kodanikusõbralikumaks muuta. Ansipid, Ligid, Kallased, Ilvesed ja teised egod jäävadki kollitama ja oma lähenemistega ning seisukohtadega türanniseerima. Rahvakogust ei piisa, tarvidusele tuleb võtta radikaalsemad ja ajaloos läbi proovitud vahendid.


Tuesday, August 6, 2013

Võiksime olla ühtsemad


"Usalduse defitsiit meie poliitilise süsteemi ja parteide suhtes on liiga suur selleks, et täita seda järjekordse poliitilise kiirtoiduga," kommenteerib ühenduse Vaba Isamaaline Kodanik üks eestvedajaid Aimar Altosaar võimalikku uue, Jaan Männiku kavandatava erakonna sündi.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/altosaar-manniku-parteist-poliitilist-kiirtoitu-pole-vaja.d?id=66545168

Pole saladus, et erakondadel puudub (elanike) usaldus, selgusetus valitseb nende maailmavaatelistes lähenemistes. 

Kui usaldus on üheti mõistetav (jutt ja teod samastuvad, isiklik ego ei varjuta ühishuvisid, suhe materiaalsusesse ja vaimsusesse, empaatiavõime, ohverdusvalmidus jmt) ja mõõdetav suurus, siis ideoloogias selgusele jõudmine pole lihtne. Programmid pole kirjutatud ju teostamiseks (lähenemised on vastuolulised, eelistustes puudub selgus, tegevuskavasid pole), vaid toetajaskonna ligi meelitamiseks (ehk petmiseks).

Võiksime olla maailmavaateliste väärtuste järgi paigutamisel konkreetsemad. Miks mitte paigutada ühele poolusele (nt vasak) need, kes tuginevad ühisseisukohtadele, teisele iseotsustajad. Midagi poleks ju lahti, kui kõik Eesti tegutsevad erakonnad paigutuksid parempoolseteks. Valitseks selgus.

Mis maailmavaatest me räägime, kui räägime ühte, kui teeme teist, lõplikud otsused langetatakse aga tühiste seltskondade poolt? 

Erakonnad on muudetud diktaadi kantsideks.


Väikerahvana võiksime ühtsemad olla, vastandumisele eelistada ühtsusele panustamist. Tegemist pole utopistliku ettepanekuga. Eestis elab suurlinna tänava jagu inimesi, ühest riigi otsast teise sõitmiseks kulutame üksikuid tunde, meie mängime aga demokraatiat, lagundame tillukese riigi alusvundamendi kildudeks.

Monday, August 5, 2013

Praeguse võimule saamise viisi juures pole vahet, kes on võimul


EPL: Meelis Pai lauskriitika: kuidas päästa Eesti kultuur Reformierakonna eest?
http://www.epl.ee/news/arvamus/meelis-pai-lauskriitika-kuidas-paasta-eesti-kultuur-reformierakonna-eest.d?id=66540348

Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. 

Probleemile tuleks läheneda laiemalt. Väide justkui reformierakonna diktaat rahva tahte üle on keskkerakonna või teise grupeeringu omast halvem, pole objektiivne. 

Praeguse võimule saamise (võimule saadakse pettusega) viisi juures pole vahet, kes on võimul - on selleks reformierakond, keskerakond või mõni kolmas grupeering. Kogeme sama tulemust - enamuse tahte (demokraatia) üle irvitatakse, pühendutakse isiklike egode upitamisele ja taskute täitmisele. Öeldut kinnitab nii riigis kui ka Tallinnas toimuv.


Muuta tuleks valimissüsteemi, mitte jagada võimu parteide vahel. Valimissüsteemi valijakesksemaks muutmata pole parteide rahvavaenulikest tempudest pääsu.

Saturday, August 3, 2013

Hinnatasemete jõuline ülespoole kergitamine pole nutikas


Hinnatasemete teistest jõulisem ülespoole kergitamine pole nutikas tegu, sest see kahandab potentsiaalset ühikulist läbimüüki. Vähendab ekspordivõimekust, raskendab kaupade realisatsiooni teistel turgudel. 

Hindade kasv Eestis on konkurentsitult majandusühenduse kiireimaid. Vaibumismärke pole märgata. Tööstuse tootjahinnad kasvasid juunis kuutagusega võrreldes 6,7 protsenti, aastataguses kontekstis 14,2 protsenti (Eurostat). Edastame konkurente kordades. Isegi Rumeenias oli kasv aasta võrdluses kõigest 4,9 protsenti. Euroopa Liidus kerkis see (tööstuse tootjahind) 0,6 protsenti, kuu võrdluses jäi samaks.  

Eurostat: Among the Member States for which data are available, the highest increases in the total index were observed in Estonia (+14.2%), Romania (+4.9%) and Denmark (+3.6%), and the largest decreases in Cyprus (-2.1%), Poland (-1.3%) and Sweden (-1.2%).
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/4-02082013-AP/EN/4-02082013-AP-EN.PDF

Sellistes tingimustes keksida ekspordikasvuga ja rääkida eestlaste elujärje paranemisest näitab seostes orienteerumatust. Jätkusuutlik kasv saavutatakse mahtudega (efektiivsusega), mitte hindade ülespoole kruvimisega. 

Elektrienergiaga „vabale“ turule kiirustamine oli aga väga vale samm. Õigustust pole ka aktsiiside ja muude maksude (sh varjatult) ülespoole kruvimisel.